Hispaania sattus USA surve alla, sest ei lubanud kasutada oma territooriumil asuvaid baase USA ja Iisraeli sõjalises erioperatsioonis Iraani vastu. Sellega seoses tegi peaminister Pedro Sánchez kolmapäeval telepöördumise, milles selgitas rahvale valitsuse seisukohti. Järgnevalt on siin avaldatud selle tekst tervikuna ning lisatud kommentaar, mille tegi Euroopa Sotsialistliku Partei president Stefan Löfven, endine Rootsi peaminister.
Tere päevast, kallid kaasmaalased!
Pöördun täna teie poole, et teavitada teid Lähis-Idas puhkenud kriisist, Hispaania valitsuse seisukohast ja nendest sammudest, mida me ette võtame.
Nagu te teate, ründasid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael möödunud laupäeval Iraani, mis vastas omakorda sellega, et pommitas valimatult üheksat selle regiooni riiki ning Briti baasi, mis asub ühes Euroopa riigis, Küprosel.
Esmalt ja eelkõige tahan ma väljendada Hispaania rahva solidaarsust nende maadega, mida ründas ebaseaduslikult Iraani režiim.
Pärast seda on vaenutegevus jätkunud, kui mitte intensiivistunud, põhjustades sadu surmi kodudes, koolides ja haiglates. Ühtlasi on toimunud ka kollaps rahvusvahelistel aktsiaturgudel ning katkestus lennuliikluses ja Hormuzi väinal, mille kaudu, kuni hiljutise ajani, liikus 20% maailma gaasist ja naftast.
Keegi ei tea kindlalt, mis nüüd juhtub. Isegi nende eesmärgid, kes alustasid esimest rünnakut, on ebaselged.
Aga me peame olema valmis selleks, nagu ütlevad promootorid, et sellest tuleb pikk sõda, arvukate ohvritega ja ka tõsiste tagajärgedega globaalses mõõtmes majanduslikus mõttes.
Hispaania valitsuse seisukoht selles olukorras on selge ja järjepidev. See on see sama seisukoht, mida me oleme hoidnud Ukraina ja ka Gaza osas. Esiteks, ei tohi lubada rahvusvahelise õiguse kokkuvarisemist, mis kaitseb meid kõiki, eriti kõige haavatavamaid, tsiviilelanikkonda. Teiseks, ei tohi eeldada seda, et maailm saab lahendada oma probleeme ainult konfliktide kaudu, pommitamise kaudu. Ja lõpuks, ei tohi korrata minevikus tehtud vigu.
Lühidalt, Hispaania valitsuse seisukoha saab võtta kokku nelja sõnaga: no a la guerra (ei sõjale).
Maailm, Euroopa ja Hispaania on selles kohas olnud juba varemgi. 23 aastat tagasi vedas üks teine USA administratsioon meid sõtta Lähis-Idas. Sõtta, mille kohta öeldi, et seda peetakse, teoorias, selleks, et kõrvaldada Saddam Husseini massihävitusrelvad, tuua demokraatia ja kindlustada globaalset julgeolekut, aga mis, reaalsuses, vaadates tagasi, omas vastupidist mõju. See vallandas suurima ebaturvalisuse laine, mille all meie maailmajagu on pärast Berliini müüri langemist kannatanud.
Iraagi sõda viis džihadistliku terrorismi tohutu tõusuni, tõsise rändekriisini Vahemere idaosas ja üleüldise energiahindade kasvuni ning, sellest tulenevalt, elukalliduse kasvuni. See oli see kingitus, mille Assooride kolmik [USA president George W. Bush, Briti peaminister Tony Blair ja Hispaania peaminister José María Aznar] eurooplastele toona andis. Ebaturvalisem maailm ja viletsam elu.
On tõsi, et praegu on veel liiga vara teada, kas Iraani sõjal saavad olema samasugused tagajärjed nagu Iraagi omal. Kas see kukutab Iraani ajatollade kohutava režiimi või stabiliseerib selle regiooni.
Mida ma teame, on aga see, et see ei loo õiglasemat rahvusvahelist korda ega vii suuremate palkade, paremate avalike teenuste ja tervema keskkonnani. Tegelikult, mida me võime praegu ette näha, see on suurem majanduslik ebakindlus, nafta ja gaasi hindade kasv.
See on põhjus, miks meie Hispaanias oleme selle katastroofi vastu, sest me saame aru, et valitsused on olemas selleks, et parandada inimeste elusid ja leida probleemidele lahendusi, mitte selleks, et neid hullemaks teha.
Ja on täiesti vastuvõetamatu, et need riigijuhid, kes ei suuda seda kohustust täita, kasutavad sõja suitsukatet selleks, et varjata enda läbikukkumist ning, selle käigus, täita taskuid vähestel valitutel – neil, kellel alati. Ainsatel, kes saavad kasu sellest, kui maailm lõpetab haiglate ehitamise ja hakkab valmistama rakette.
Seistes silmitsi selle olukorraga, teeb progressiivse koalitsiooni valitsus sama, mida see on teinud teistes konfliktides ja rahvusvahelistes kriisides.
Esmalt ja eelkõige, me abistame hispaanlasi, kes viibivad Lähis-Idas, ja aitame neil naasta meie riiki. Kui see, loomulikult, on nende soov. Välisteenistus ja relvajõud töötavad ööd ja päevad, et organiseerida evakuatsioonioperatsioone.
On selge, et need operatsioonid on väga delikaatsed, sest selle piirkonna õhuruum on ebaturvaline ja lennujaamade võrgustik on saanud rünnakutest raskelt kahjustada. Aga meie kaasmaalased võivad olla kindlad, et me kaitseme neid ja toome nad koju.
Teiseks, Hispaania valitsus uurib võimalikke stsenaariume ja võimalikke meetmeid, et abistada majapidamisi, töötajad, ettevõtteid ja iseendale tööandjaid, et leevendada selle konflikti majanduslikke mõjusid, kui see peaks osutuma vajalikuks.
Tänu meie majanduse dünaamilisusele ja valitsuse vastutustundlikule fiskaalpoliitikale on Hispaanial praegu olemas vajalikud vahendid, et sellise kriisiga taas silmitsi seista.
Meil on olemas võimekus, nagu ka poliitiline tahe, ning me teeme seda käsikäes sotsiaalpartneritega, nagu me tegime pandeemia ajal, energiakriisi ajal ja, nüüd lähemast ajast, tollikriisi ajal.
Kolmandaks, me teeme koostööd, nagu me oleme alati teinud, kõigi riikidega selles regioonis, mis pooldavad rahu ning rahvusvahelise õiguse järgimist, need on sama mündi kaks külge, toetades neid nende diplomaatiliste ja materiaalsete vahenditega, mida nad vajavad.
Me töötame oma Euroopa liitlastega koordineeritud ja tõeliselt efektiivse vastuse kallal. Ja me jätkame tööd, et saavutada õiglane ja püsiv rahu Ukrainas ja Palestiinas, kahes paigas, mida ei tohiks unustada.
Lõpuks, valitsus jätkab nõudmist, et vaenutegevus peatataks ja see sõda saaks diplomaatilise lahenduse. Ja ma tahan öelda selgelt, et õige sõna on just “nõudmist”. Sest Hispaania on täieõiguslik liige Euroopa Liidus, NATO-s ja rahvusvahelises kogukonnas. Ja sest see kriis puudutab ka meid, eurooplasi, ja seega ka hispaanlasi.
Ja see on põhjus, miks me peame nõudma täie otsusekindlusega Ameerika Ühendriikidelt, Iraanilt ja Iisraelilt, et nad peatuksid enne, kui on liiga hilja.
Ma olen öelnud seda palju kordi ja kordan seda nüüd taas: ühele ebaseaduslikkusele ei saa vastata teisega, sest see on see, kuidas algavad inimkonna suured katastroofid.
Meenutagem kuidas, pärast esimese maailmasõja algust 20. sajandil, augustis 1914, küsis keegi toonaselt Saksamaa kantslerilt, kuidas esimene maailmasõda algas. Ja tema vastas, kehitades õlgu ja öeldes sõna-sõnalt: “Ma soovin, et teaksin. Ma soovin, et teaksin.”
Ikka ja jälle puhkevad suured sõjad sündmusteahela tõttu, mis väljub kontrolli alt, põhjuseks valearvestused, tehnilised vead või ettenägematud asjaolud.
Seetõttu peame me õppima ajaloost ega saa mängida Vene ruletti miljonite inimeste saatusega.
Selle konfliktiga seotud jõud peavad koheselt lõpetama vaenutegevuse ning pühenduma dialoogile ja diplomaatiale.
Ja meie ülejäänud peame tegutsema järjepidevalt, hoidma nüüd ülal neid samu väärtusi, mida me hoiame ülal siis, kui me räägime Ukrainast, Gazast, Venezuelast või Gröönimaast.
Sest küsimus ei ole selles, kas me pooldame või ei poolda ajatollasid. Keegi ei tee seda. Kindlasti mitte Hispaania rahvas ja kindlasti mitte Hispaania valitsus.
Küsimus on aga selles, kas me seisame või ei seisa rahvusvahelise õiguse ning, sellest tulenevalt, rahu poolel.
Hispaania rahvas mõistis alati hukka Saddam Husseini diktatuuri Iraagis, aga see ei viinud seda toetama Iraagi sõda, sest see oli ebaseaduslik, ebaõiglane ega suutnud tõeliselt lahendada peaaegu ühtegi neist probleemidest, millega see pidi väidetavalt tegelema.
Samal moel, mõistame me hukka Iraani režiimi, mis represseerib ja mõrvab jõhkralt omaenda kodanikke, eriti naisi.
Aga samal ajal, lükkame me tagasi selle konflikti ning kutsume üles diplomaatilisele ja poliitilisele lahendusele.
Mõned süüdistavad meid, et oleme seda tehes naiivsed, aga naiivne on hoopis arvamus, et vägivald on lahendus. On naiivne uskuda, et demokraatiad või austus rahvuste vahel võivad sündida varemetest. Või arvata, et pimeda ja alandliku kuulekuse praktiseerimine on üks juhtimise vorm.
Otse vastupidi, mina usun, et see seisukoht ei ole üldse naiivne; see on koherentne ning, sellest tulenevalt, meist ei saa kaasosalisi milleski, mis on maailmale halb ja ühtlasi ka vastuolus meie väärtuste ja huvidega, lihtsalt hirmust kellegi kättemaksu ees.
Sest meil on täielik kindlus meie riigi majandusliku, institutsionaalse ja ma ütleksin isegi, et moraalse jõu suhtes. Ja selle pärast, et sellistel aegadel on meil uhkem tunne kui kunagi varem olla hispaanlased.
Me oleme teadlikud raskustest, aga me teame ka seda, et tulevik ei ole ette määratud, et see vägivallaspiraal, mida paljud peavad juba iseenesestmõistetavaks, on täiesti välditav, ning et inimkond võib siiski jätta seljataha nii ajatollade fundamentalismi kui ka sõjakoledused.
Mõned ütlevad, et oleme selles lootuses üksi, aga ka see ei vasta tõele. Hispaania valitsus seisab koos nendega, kellega see peab seisma. See seisab nende väärtustega, mille meie vanemad ja vanavanemad kinnistasid meie konstitutsiooni. Hispaania seisab koos Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. See seisab koos ÜRO hartaga. See seisab koos rahvusvahelise õigusega ning sellest tulenevalt rahu ja riikide rahumeelse kooseksisteerimisega.
Me seisame ka koos paljude teiste valitsustega, kes jagavad meie vaateid, ning miljonite kodanikega üle kogu Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lähis-Ida, kes ei taha tulevikuks rohkem sõda ja ebakindlust, vaid rahu ja heaolu.
Sest esimestest saavad kasu vaid vähesed.
Ja viimased tulevad kasuks meile kõigile.
Suur tänu teile.
Stefan Löfveni kommentaar
Euroopa sotsiaaldemokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Sotsialistliku Partei president Stefan Löfven, endine Rootsi peaminister (ametis 2014–2021), tegi Hispaania peaministri kõne peale järgmise avalduse.
Hispaania peaminister Pedro Sánchez näitab sellist põhimõttekindlat ja vaprat juhtimist, mida Euroopa praegusel hetkel vajab. Seismine rahvusvahelise õiguse eest on hädavajalik, et säilitada seda globaalset korda, mis on kindlustanud rahu ja koostööd aastakümneid.
Kõigis nendes konfliktides, ei tohi meie kaotada kunagi silmist sõja hinda inimeludes. Gaza, Iisraeli, Ukraina ja Iraani lapsed ei ole erinevad. Nende eludel on sama väärtus ja need väärivad samasugust kaitset.
Iraani režiim jätkab omaenda kodanike vägivaldset represseerimist, keelates neile vabadust, mida nad väärivad. Meie mõistame selle tugevalt hukka.
Samal ajal riskeerivad sõjalised aktsioonid, mis ei toetu rahvusvahelisele õigusele, veelgi destabiliseerida niigi habrast regiooni. Iraani hiljutised eskaleerivad reaktsioonid üle Lähis-Ida vaid rõhutavad, kui kiireloomuline on vajadus hoida ära vastasseisu-spiraali.
Sellistel hetkedel on järjekindlus rahvusvahelise õiguse ülalhoidmisel tähtis. Samad põhimõtted peavad kehtima kõikjal. Ühele ebaseaduslikkusele teisega vastamine vaid süvendab ebastabiilsust ja riskeerib viia ohtliku eskalatsiooni-spiraalini.
Peaminister Sánchez esindab mitte üksnes Hispaania valitsuse seisukohta – ta seisab nende väärtuste ning põhimõtete eest, mis on Euroopa Liidu ja rahvusvahelise korra aluseks.
Me seisame täiesti solidaarsena Küprosega nende otseste ohtude järel, millega see nüüd silmitsi seisis. Euroopa peab seisma ja tegutsema üheskoos.
Mina olen sügavalt mures selle pärast, kui vähe on olnud reaktsioone teistelt Euroopa juhtidelt. Euroopa Liit peab tegutsema kärmelt ning otsustavalt, et kaitsta oma liikmesriike ja hoida ülal rahvusvahelist õigust.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).