Euroopa Liit peab määrama esindaja läbirääkimisteks Venemaaga

See artikkel valmis 21. mail ja sai saadetud ERR-i portaali arvamustoimetajale, aga on jäänud seal avaldamata. Vahepeal jõudis meie välisminister Margus Tsahkna samas kuulutada, et Euroopa tõmbamine läbirääkimistesse Ukrainaga on Putini eesmärk. Sellest hoolimata kinnitas aga Riigikogu väliskomisjon sel nädalal Eesti lähtekohad võimalikeks läbirääkimisteks Venemaaga, sest just see on üks teemadest, mida hakatakse arutama täna Küprosel toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite mitteametlikul kohtumisel.

Eestil on aeg loobuda jaanalinnupoliitikast ja haarata hoopis juhtroll, et Euroopa Liitu hakkaks Ukraina sõja lõpetamiseks Venemaaga peetavatel läbirääkimistel esindama meie vaatepunktist võimalikult sobiv isik. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas selleks ei sobi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 17. mail pärast vestlust Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, et Euroopa Liit peaks määrama ära enda esindaja Venemaaga peetavatele läbirääkimistele rahu saavutamiseks. “Me mõlemad nõustume, et Euroopa peab olema läbirääkimistesse kaasatud. On oluline, et sellel oleks tugev hääl ja kohalolek selles protsessis ning tasub määrata kindlaks, kes täpselt Euroopat esindab,” rõhutas Zelenskõi.

Eestis jäi see uudis nüüd kahjuks suurema tähelepanuta. Varem on meie presidendi samalaadseid mõtteavaldusi praeguse valitsuse ja valitsuskoalitsiooni liikmete poolt päris teravalt kritiseeritud. Zelenskõi sõnad võiksid olla neile äratuskellaks – Euroopa Liidu esindajat on vaja läbirääkimiste laua taha mitte alles pärast sõja lõpetamist, et hakata siis Venemaaga suhteid taastama, vaid juba lähemal ajal, et ta toetaks seal Ukraina positsioone. Olukorras, kus USA praeguse administratsiooni esindajad kalduvad survestama Ukrainat tegema järeleandmisi Venemaale, on vaja tekitada neile Euroopa poolt vastukaal.

Ametikoha järgi peaks selleks teoreetiliselt sobima Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Lõppude lõpuks loodigi see koht ju selleks, et oleks olemas üks konkreetne inimene, kes saab Euroopa Liitu sellistes asjades esindada.

Praktikas on lugu paraku keerulisem. Kadri Simson märkis hiljuti ERR-ile antud intervjuus, et kui Euroopa Liidu esindajaks läbirääkimistel Venemaaga sobiks Kaja Kallas, ei otsitaks selleks praegu kedagi teist. Lisan täpsustuseks, et Kallase ebadiplomaatiliselt teravad väljaütlemised ja varjamatu skeptilisus Venemaaga läbirääkimiste pidamise suhtes on vaid osa, võib-olla väiksem osa probleemist. Suurem häda on selles, et Venemaa ei pruugi tõesti pidada läbirääkimisi heas usus ja võib hakata kasutama neid ära võimalusena Kallase (või ükskõik millise teise neil osaleva Euroopa Liidu kõrge ametniku) avalikuks alandamiseks, naeruvääristamiseks ja mõnitamiseks. Arvestades seda, millise põlgusega suhtutakse Euroopa Liitu kui institutsiooni praeguses USA administratsioonis, võivad minna sellega kaasa ka ameeriklased.

Eeltoodust tulenevalt peaks Euroopa Liidu esindaja läbirääkimistel Venemaaga tulema mõnest liikmesriigist, mitte Euroopa Liidu institutsioonide ametnike hulgast. Venemaa president Vladimir Putin pakkus lahkelt, et selleks võiks olla endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder, kuid tema ei ole varasema Venemaa huvide teenimise tõttu vastuvõetav isegi sakslastele. Rahvusvahelise meedia andmetel arutavad Euroopa Liidu välisministrid, kas selleks võiks saada Angela Merkel või Mario Draghi. Merkel on ennast juba ise välistanud ja öelnud, et Euroopa Liidu esindaja peaks tulema praeguste juhtide hulgast, sest ei oleks muidu teiste poolt tõsiseltvõetav.

Nende inimeste ring, kelle hulgast valida, ei ole seega tegelikult väga lai. Minu arvates sobiks Euroopa Liidu esindajaks nendel läbirääkimistel kõige paremini Itaalia välisminister Antonio Tajani. 72-aastane Tajani on sisuliselt samast põlvkonnast, kuhu kuuluvad Trump, Putin, Lavrov ja Witkoff. Ta on külmavereline, raudse närviga mees, kellel on seljataga pikk ning silmapaistev poliitiline karjäär paremkonservatiivse poliitikuna nii Itaalias kui ka Euroopa Liidu tasandil. Tema juhitav erakond Forza Italia on osa Euroopa Liidus domineerivast Euroopa Rahvaparteist. Ta on pidanud palju mitmesuguseid keerulisi läbirääkimisi, sealhulgas venelastega.

Tajani oleks Euroopa Liidu esindajana läbirääkimistel Venemaaga kindlasti tõsiseltvõetav. Ta pooldab ka tugevalt ühinenud Euroopat ja Itaalia praeguse valitsuse toetus Ukrainale on tulenenud suuresti tema tööst. Tema puhul ei oleks vaja karta, et Euroopa Liidu esindaja hakkab eirama nendel läbirääkimistel Ukraina huve. Seetõttu võiks ta minu arvates juba 18.-19. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult sellesse rolli ära määrata, kui ta muidugi ise nõus on.

Selle asemel, et ignoreerida nüüd pead liiva alla peites Venemaaga peetavatel läbirääkimistel osalemise vajadust, võiks Eesti hoopis initsiatiivi haarata. Pakkuda välja, et Euroopa Liidu esindajaks nendel läbirääkimistel võiks saada Tajani. Selgitades samas, et tema ülesandeks peaks olema toetada Ukraina positsioone. Ja rõhutades ühtlasi, et jõudmine rahulepinguni ei muudaks olematuks seda, et Venemaa sooritas Ukrainat rünnates agressioonikuriteo, mille eest vastutajad peavad jõudma rahvusvahelise kohtu ette. Selline positsioon oleks mõistlik, reaalsust arvestav ega läheks vastuollu Eesti senise poliitikaga.

Kui nendel läbirääkimistel osalemise vajadust nüüd lihtsalt ignoreeritakse, võib juhtuda, et Euroopa Liidu esindajaks saab lõpuks mõni Eesti vaatepunktist ebasobiv isik, kellest ei kujune Ukrainale sellist tuge, mida president Zelenskõi praegu saada loodab.

PS. Olgu siin lisatud, et Tsahkna esines oma sõnavõtuga ajal, mil oli juba nädal aega avalikult teada, et Ukraina taotleb praegu eurooplastelt aktiivselt abi läbirääkimiste kaudu Venemaaga rahuni jõudmiseks – tundub, et meie välisministeeriumis elatakse mingis täiesti omaette infomullis, mille kokkupuude reaalsusega on järjest väiksem.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Euroopa Liidu esindajaks läbirääkimistel Venemaaga sobiks Antonio Tajani

Itaalia välisminister Antonio Tajani on kuulunud ka Euroopa Komisjoni ja olnud Euroopa Parlamendi president. Tema juhitav Forza Italia on osa Euroopa Liidus domineerivast Euroopa Rahvaparteist, kuhu Eestist kuulub erakond Isamaa.

Kadri Simson märkis hiljuti, et kui Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas sobiks Euroopa esindajaks läbirääkimistel Venemaaga, ei otsitaks selleks praegu kedagi teist. Kuulutasin selle peale kohe X-is, et minu arvates oleks parim võimalik kandidaat sellesse rolli Giorgia Meloni. Mõtlesin kirjutada sellest nüüd pikemalt, aga sain seda tegema hakates kohe aru, et ma eksisin. Paremini sobiks siiski Antonio Tajani.

Miks peaks Euroopa üldse osalema läbirääkimistel Venemaaga? Sest need läbirääkimised toimuvad nii või teisiti. Olukorras, kus USA praegune administratsioon kaldub toetama Venemaa positsioone, aitaks Euroopa Liidu esindaja osalemine kallutada tasakaalu Ukraina poole. See ongi põhjus, miks ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on hakanud rääkima, et Euroopa Liit peaks määrama ära enda esindaja selles protsessis. Euroopa huvides on osaleda läbirääkimistel enne kokkuleppe sõlmimist, mitte siis, kui see on juba teiste poolt sõlmitud.

Miks ei sobi Euroopa esindajaks nendel läbirääkimistel Kaja Kallas? Ametikoha järgi peaks selleks olema just tema. Kallas ise kuulutas, et peab ennast heaks läbirääkijaks. Enda arvates näeks ta läbi Venemaa seatud lõkse. Tema sõnul ei ole Venemaa lihtsalt huvitatud tõelistest läbirääkimistest. Selline avaldus tähendab aga ju sisuliselt, et Kallas ise ei usu läbirääkimiste mõttekusse – see ei ole hea lähtepositsioon nende pidamiseks.

Suurem probleem on see, et Venemaa ei pruugi tõesti pidada läbirääkimisi heas usus. Sellisel juhul oleks venelastel raske panna vastu kiusatusele kasutada neid võimalusena Kallase või ükskõik millise teise neil osaleva Euroopa Liidu kõrge ametniku avalikuks alandamiseks, naeruvääristamiseks ja mõnitamiseks. Sama võivad teha seejuures ka USA praeguse administratsiooni esindajad, kes suhtuvad Euroopa Liitu pea samavõrd suure põlgusega. Just seetõttu peakski Euroopa Liidu esindaja nendel läbirääkimistel tulema mõnest liikmesriigist, mitte Euroopa Liidu institutsioonide ametnike hulgast.

Miks sobiks Euroopa esindajaks nüüd just Itaalia väliminister Antonio Tajani? Sest ta esindab just paraja suurusega riiki, mille välisminister oleks selle läbirääkimiste laua taga Euroopa esindajana tõsiseltvõetav, tekitamata samas võimalust leppida milleski kokku üle teiste Euroopa Liidu liikmesriikide peade (nagu võib juhtuda, kui see Euroopa esindaja nendel läbirääkimistel tuleb Saksamaalt või Prantsusmaalt).

72-aastane Tajani on sisuliselt samast põlvkonnast, kuhu kuuluvad Trump, Putin, Lavrov ja Witkoff. See muudab suhtluse kergemaks, sest jääb ära see üleolev suhtumine, millega nad kalduvad kohtlema endast tunduvalt nooremaid. Tal on seljataga pikk poliitiline karjäär väga silmapaistva paremkonservatiivse poliitikuna nii Itaalias kui ka Euroopa Liidu tasandil, mis muudab ta nende silmis veelgi tõsiseltvõetavamaks. Samas on ta jõudnud poliitilise karjääri lõppu, mis tähendab, et läbirääkimisi ei hakkaks mõjutama tema edasised poliitilised ambitsioonid.

Tajani on konservatiiv, kuid pooldab tugevalt ühinenud Euroopat. Itaalia praeguse valitsuse toetus Ukrainale on tulenenud suuresti tema tööst. Ta on pidanud oma pika karjääri jooksul palju mitmesuguseid läbirääkimisi, sealhulgas venelastega. Teist nii sobivat esindajat läbirääkimistele Venemaaga oleks Euroopa Liidul minu arvates keeruline kusagilt leida. Seetõttu võiks ta juba 18.-19. juuni toimuval Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult sellesse rolli ära määrata. Kauem viivitada enam ei maksa. Vahepeal on piisavalt aega, et Euroopa Liidu liikmesriigid jõuaksid leppida omavahel kokku, millise mandaadiga ta nendele läbirääkimistele saadetakse.

PS. Meloni oleks samuti tugev kandidaat, aga Itaalia peaministrina on ta liiga koormatud teiste ülesannetega ega saaks nendele läbirääkimistele piisavalt keskenduda. Samuti vastab välisminister oma staatuselt paremini sellele tasemele, kus need läbirääkimised toimuvad. Mingit sellist Putini ja Zelenskõi omavahelist kohtumist, millest meedias on palju räägitud, tõenäoliselt kusagil kunagi ei tule. Kui kokkuleppeni jõutakse, siis sõlmitakse see kõigi eelduste kohaselt välisministrite tasandil.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Ungari liberaalide nägemus asjade seisust

Pärast valimisi tehtud küsitluse kohaselt usub enamik ungarlasi, et asjad liiguvad riigis nüüd õiges suunas, enne valimisi valitses vastupidine arvamus.

Osalesin eile ühel prantsuse liberaalide korraldatud veebikoosolekul, kus arengutest Ungaris rääkis Dávid Bedő, kes juhtis viimased paar aastat Momentumi fraktsiooni Ungari parlamendis. Momentum nüüd valimistel oma kandidaatidega ei osalenud, kuid tegi aktiivselt kampaaniat muutuste poolt.

Bedő selgitas, et Momentum langetas eelmisel aastal otsuse nendest valimistest kõrvale jääda, sest väga vildakast valimissüsteemist tulenevalt vähendanuks iga täiendav opositsiooniline erakond valimistel osalemisega tõenäosust režiimimuutuseks, aidanuks Viktor Orbánil võimule jääda. 2022. aastal ei suutnud opositsiooniline koalitsioon veenda valijaid selles, et suudab hakata riiki ühiselt valitsema. Seda arvestades langetati otsus, mis tundus parim riigi jaoks, kuigi võib-olla mitte erakonnale endale.

Momentum ei toetanud otseselt TISZA kandidaate, kuid tegi kampaaniat režiimimuutuse poolt. Külastati palju ka väiksemaid asulaid. Bedő ise käis enam kui kuuekümnes. Tema hinnangul aitas otsus oma kandidaate mitte üles seada kindlustada ka Momentumi püsimajäämist pikemas perspektiivis – mitmed erakonnad, mis otsustasid valimistel osaleda, seisavad nüüd silmitsi kokkuvarisemisega, aga Momentum on paremas positsioonis. Otsus kõrvale astuda langetati väga heal ajal, enne teisi, ning mitte vajadusest, vaid põhjusel, et seda peeti tõesti õigeks.

Bedő ütles, et on isiklikult optimistlik tegeliku režiimimuutuse toimumise suhtes ning ootab huviga, mis nüüd juhtuma hakkab. Momentum uues valitsuses ei osale. Otsus valimistest kõrvale jääda langetati mitte selle tõttu, et TISZAga oleks peetud mingeid läbirääkimisi, suhtlus nendega on olnud minimaalne, vaid seda peeti lihtsalt ise paremaks. Nüüd ollakse tema sõnul sisuliselt ainus opositsioonierakond, mis on jäänud püsima, peale seni valitsenud FIDESZi ja Meie Kodumaa.

TISZAt valiti nüüd tema hinnangul selle tõttu, et taheti vabaneda Viktor Orbánist, mitte selle tõttu, et usutaks TISZA ideid. Momentum üritab seista selle eest, et uus valitsus täidaks oma lubadusi õigusriikluse ja demokraatia osas. Mais tuleb erakonnal kongress, kus kinnitatakse muudatused põhikirjas, ning suvel on plaanis valida uus president. Suureks väljakutseks kujuneb kindlasti erakonna rahastamine, sest riigipoolsed eraldised on seotud valimistel osalemisega.

Kõigepealt on neil kavas jälgida, mis juhtuma hakkab, sest olukord on kõigi jaoks väga uus. Bedő (sünd. 23. detsember 1992) tõi välja, et on elanud ise poole oma elust FIDESZi võimu all – kui see 2010. aastal võimule tuli, käis tema alles keskkoolis. Ta arvas, et kiiresti hakkab muutuma meediamaastik, opositsiooni pääsemine meediasse paraneb ning see tuleb Momentumile tõenäoliselt kasuks.

Bedő rääkis ka TISZA parlamendisaadikutest ja seni väljahõigatud ministritest. Parlamenti tulevad kõik täiesti uued inimesed, kes on valdavalt suuremate poliitiliste kogemusteta, kuid paistnud silma oma erialadel, erinevates valdkondades. Uus välisminister Anita Orbán kuulus FIDESZis euroatlantistide tiiba ja lahkus FIDESZist just selles domineerima pääsenud Venemaa-suunalise poliitika tõttu. Bedő sõnul on ta väga tugev liitlane Läänele ja Euroopa Liidule ning usub tugevalt reeglitel põhinevasse maailmakorda. Parlamendi uus koosseis peaks kogunema 9. mail, uus valitsus olema ametis 15. maiks.

Prantsuse liberaalide korraldatud koosolekul osales ca 30 inimest kaheksast riigist. Ungarlasele esitati palju küsimusi erinevatel teemadel.

Mis puudutab energiasõltuvust Venemaast, siis uus valitsus üritab seda Bedő hinnangul kindlasti vähendada ja energiavarustust mitmekesistada. Samas lisas ta, et ta ise ausalt öeldes ei usu, arvestades ka praegust sõda Iraanis, et Ungari selles osas Venemaast täiesti sõltumatuks saab, seda juba puhtalt geograafiast tulenevalt. Venemaa huve aga Ungari tema arvates enam teenima ei hakka.

Ukrainaga kujunevad suhted tema hinnangul senisest palju sõbralikumaks, tasakaalukamaks. TISZA on küll teatanud, et ei poolda Ukraina kiirendatud korras Euroopa Liitu võtmist, aga pärast oma esimesi visiite Varssavi, Viini jne. külastab Péter Magyar peaministrina varsti arvatavasti ka Kiievi. Bedő märkis, et Ukraina teema on Ungaris vastuoluline, kuid seda peamiselt valitsuse propaganda tõttu, mille lakates hakkab ka Ungari rahvas loodetavasti rohkem Ukrainat toetama.

Suured lootused olid Bedől seotud just meediamaastiku paranemisega. Tema sõnul oli Orbáni režiimi suurim propagandatoru riigimeedia, mis kujundatakse ümber sõltumatuks avalik-õiguslikuks meediaks. See protsess olevat juba alanud. Orbáni lähikonnale kuuluvad meediakanalid sõltuvat aga rahastusest, mis tuli reklaamide ja muude kanalite kaudu valitsuselt. Sellele tehakse nüüd lõpp, mistõttu surevad need lähematel aastatel lihtsalt välja. Oluline on selles osas ka Venemaa mõju vähenemine.

Ma ise uurisin temalt Péter Magyari kohta. Tõin välja, et tema isikut on poliitiliste oponentide poolt palju kritiseeritud. Magyari eksabikaasa Judit Varga sõnul on ta nartsissistliku isiksushäirega manipulaator. Jne. Magyar on heitnud sellised süüdistused kõrvale kui valed ja FIDESZi propaganda. Milline on Bedő hinnang? Kas Magyar on emotsionaalselt stabiilne, ratsionaalne ja usaldusväärne inimene?

Tundus, et see oli kogu sellel koosolekul kõige ebamugavam küsimus. Kõigepealt hakkas Bedő seletama, et ei tunne teda isiklikult hästi, on kohtunud temaga ainult üks-kaks korda, ning poliitikaga tegelemiseks peabki olema veidi hull, positiivses mõttes. Ta väljendas usku, et Magyar on viimase paari aasta jooksul palju muutunud. Kordas mitu korda, et tema arvates on Magyar väga erinev inimene sellest, kes ta oli paar aastat tagasi. Lõpuks aga rõhutas, et Varga ei ole väga hea infoallikas ja hakkas rääkima kunagi tema tagasiastumiseni viinud skandaalist.

Küsiti ka TISZA tuleviku kohta. Bedő ei osanud hinnata, kui pikalt see koos püsib. Praegu pidid inimesed olema seal väga elevil ja valmis tööle asuma, aga see on pandud kokku tõesti väga erineva taustaga inimestest. Lähemal ajal püsivad kindlasti koos, pikemas perspektiivis – raske öelda.

Momentum on praegu uue valitsuse suhtes äraootaval seisukohal. Vaadatakse, millise suuna see võtab, milliseid väärtusi esindab – kindlasti konservatiivsemaid kui Momentum, võib-olla ka vasakpoolsemat poliitikat. Momentum hakkab siis seisma nende asjades eest, mille eest valitsus ja teised erakonnad ei seisa. Küsitlused näitavad, et pärast valimisi on TISZA toetus järsult kasvanud, jõudnud juba tasemeni 66%, ja FIDESZi reiting langenud, mistõttu ei ole hetkel kasulik valitsusele üheski asjas väljakutset esitada, aga Momentumi jaoks on väga olulised teemad õigusriik, valimisseadus, riigi ja kiriku lahutamine.

Nendel valimistel pöördusid FIDESZi vastu ka maapiirkonnad, väiksemad asulad, mis olid varem selle tugevaimad tugialad. Bedő sõnul on see paljuski seotud sellega, et Magyar seal sisuliselt üle kahe aasta lakkamatult valimiskampaaniat tegi, väga palju ringi sõitis. Enamik inimesi on Ungaris praegu tema arvates väga optimistlikud. Tunnistas samas, et mitte kõik – FIDESZi tuumikvalijad kartvat, et Ungari läheb nüüd sõtta, sest seda on valitsus neile kaks aastat korrutanud.

Konstitutsioonikohtu küsimuses avaldas ta arvamust, et seal tuleb lihtsalt inimesed välja vahetada. Bedő arvates ei ole Ungaris probleemiks institutsioonide ülesehitus, vaid see, et FIDESZ on mehitanud need endale lojaalsete inimestega – tuleb lihtsalt panna asemele uued inimesed. Küsimusele, kas see on võimalik, vastas ta, et ei ole jurist ega tunne seadusi nii täpselt, aga kui parlamendis on 2/3 enamus, siis on sellega võimalik kõike teha.

Mis puudutab kuulujutte, mille kohaselt Viktor Orbán võib minna Euroopa Komisjoni, siis pidas ta seda võimatuks. Samas väljendas ta aga lootust, et sealt eemaldatakse Ungari praegune eurovolinik. Kuid ei olnud kindel, kas seda on võimalik teha. Orbáni koht on Bedő sõnul vanglas.

USA osas läheneb TISZA lähenemine tema hinnangul Giorgia Meloni omale. Selles mõttes, et nad tahavad Ameerika Ühendriikide ja Donald Trumpiga häid suhteid. Aga ei oska öelda, mis sellest välja tuleb. Hiinaga, mis on muidugi oluline partner kogu Euroopale, muutub suhe nüüd tõenäoliselt tasakaalukamaks, on lubatud avalikustada FIDESZi valitsuse sõlmitud salastatud lepinguid jms.

Kokkuvõttes sai päris hea ülevaate sellest, kuidas asjad praegu Ungari liberaalide poolt vaadates paistavad. Péter Magyari osas tasuks olla minu arvates siiski väga ettevaatlik, sest Judit Varga jutt tundub mulle isiklikult üldjoontes usutav ning Magyar ei pruugi olla muutunud nii palju nagu Bedő ja paljud teised nähtavasti loodavad.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).