Ungari liberaalide nägemus asjade seisust

Pärast valimisi tehtud küsitluse kohaselt usub enamik ungarlasi, et asjad liiguvad riigis nüüd õiges suunas, enne valimisi valitses vastupidine arvamus.

Osalesin eile ühel prantsuse liberaalide korraldatud veebikoosolekul, kus arengutest Ungaris rääkis Dávid Bedő, kes juhtis viimased paar aastat Momentumi fraktsiooni Ungari parlamendis. Momentum nüüd valimistel oma kandidaatidega ei osalenud, kuid tegi aktiivselt kampaaniat muutuste poolt.

Bedő selgitas, et Momentum langetas eelmisel aastal otsuse nendest valimistest kõrvale jääda, sest väga vildakast valimissüsteemist tulenevalt vähendanuks iga täiendav opositsiooniline erakond valimistel osalemisega tõenäosust režiimimuutuseks, aidanuks Viktor Orbánil võimule jääda. 2022. aastal ei suutnud opositsiooniline koalitsioon veenda valijaid selles, et suudab hakata riiki ühiselt valitsema. Seda arvestades langetati otsus, mis tundus parim riigi jaoks, kuigi võib-olla mitte erakonnale endale.

Momentum ei toetanud otseselt TISZA kandidaate, kuid tegi kampaaniat režiimimuutuse poolt. Külastati palju ka väiksemaid asulaid. Bedő ise käis enam kui kuuekümnes. Tema hinnangul aitas otsus oma kandidaate mitte üles seada kindlustada ka Momentumi püsimajäämist pikemas perspektiivis – mitmed erakonnad, mis otsustasid valimistel osaleda, seisavad nüüd silmitsi kokkuvarisemisega, aga Momentum on paremas positsioonis. Otsus kõrvale astuda langetati väga heal ajal, enne teisi, ning mitte vajadusest, vaid põhjusel, et seda peeti tõesti õigeks.

Bedő ütles, et on isiklikult optimistlik tegeliku režiimimuutuse toimumise suhtes ning ootab huviga, mis nüüd juhtuma hakkab. Momentum uues valitsuses ei osale. Otsus valimistest kõrvale jääda langetati mitte selle tõttu, et TISZAga oleks peetud mingeid läbirääkimisi, suhtlus nendega on olnud minimaalne, vaid seda peeti lihtsalt ise paremaks. Nüüd ollakse tema sõnul sisuliselt ainus opositsioonierakond, mis on jäänud püsima, peale seni valitsenud FIDESZi ja Meie Kodumaa.

TISZAt valiti nüüd tema hinnangul selle tõttu, et taheti vabaneda Viktor Orbánist, mitte selle tõttu, et usutaks TISZA ideid. Momentum üritab seista selle eest, et uus valitsus täidaks oma lubadusi õigusriikluse ja demokraatia osas. Mais tuleb erakonnal kongress, kus kinnitatakse muudatused põhikirjas, ning suvel on plaanis valida uus president. Suureks väljakutseks kujuneb kindlasti erakonna rahastamine, sest riigipoolsed eraldised on seotud valimistel osalemisega.

Kõigepealt on neil kavas jälgida, mis juhtuma hakkab, sest olukord on kõigi jaoks väga uus. Bedő (sünd. 23. detsember 1992) tõi välja, et on elanud ise poole oma elust FIDESZi võimu all – kui see 2010. aastal võimule tuli, käis tema alles keskkoolis. Ta arvas, et kiiresti hakkab muutuma meediamaastik, opositsiooni pääsemine meediasse paraneb ning see tuleb Momentumile tõenäoliselt kasuks.

Bedő rääkis ka TISZA parlamendisaadikutest ja seni väljahõigatud ministritest. Parlamenti tulevad kõik täiesti uued inimesed, kes on valdavalt suuremate poliitiliste kogemusteta, kuid paistnud silma oma erialadel, erinevates valdkondades. Uus välisminister Anita Orbán kuulus FIDESZis euroatlantistide tiiba ja lahkus FIDESZist just selles domineerima pääsenud Venemaa-suunalise poliitika tõttu. Bedő sõnul on ta väga tugev liitlane Läänele ja Euroopa Liidule ning usub tugevalt reeglitel põhinevasse maailmakorda. Parlamendi uus koosseis peaks kogunema 9. mail, uus valitsus olema ametis 15. maiks.

Prantsuse liberaalide korraldatud koosolekul osales ca 30 inimest kaheksast riigist. Ungarlasele esitati palju küsimusi erinevatel teemadel.

Mis puudutab energiasõltuvust Venemaast, siis uus valitsus üritab seda Bedő hinnangul kindlasti vähendada ja energiavarustust mitmekesistada. Samas lisas ta, et ta ise ausalt öeldes ei usu, arvestades ka praegust sõda Iraanis, et Ungari selles osas Venemaast täiesti sõltumatuks saab, seda juba puhtalt geograafiast tulenevalt. Venemaa huve aga Ungari tema arvates enam teenima ei hakka.

Ukrainaga kujunevad suhted tema hinnangul senisest palju sõbralikumaks, tasakaalukamaks. TISZA on küll teatanud, et ei poolda Ukraina kiirendatud korras Euroopa Liitu võtmist, aga pärast oma esimesi visiite Varssavi, Viini jne. külastab Péter Magyar peaministrina varsti arvatavasti ka Kiievi. Bedő märkis, et Ukraina teema on Ungaris vastuoluline, kuid seda peamiselt valitsuse propaganda tõttu, mille lakates hakkab ka Ungari rahvas loodetavasti rohkem Ukrainat toetama.

Suured lootused olid Bedől seotud just meediamaastiku paranemisega. Tema sõnul oli Orbáni režiimi suurim propagandatoru riigimeedia, mis kujundatakse ümber sõltumatuks avalik-õiguslikuks meediaks. See protsess olevat juba alanud. Orbáni lähikonnale kuuluvad meediakanalid sõltuvat aga rahastusest, mis tuli reklaamide ja muude kanalite kaudu valitsuselt. Sellele tehakse nüüd lõpp, mistõttu surevad need lähematel aastatel lihtsalt välja. Oluline on selles osas ka Venemaa mõju vähenemine.

Ma ise uurisin temalt Péter Magyari kohta. Tõin välja, et tema isikut on poliitiliste oponentide poolt palju kritiseeritud. Magyari eksabikaasa Judit Varga sõnul on ta nartsissistliku isiksushäirega manipulaator. Jne. Magyar on heitnud sellised süüdistused kõrvale kui valed ja FIDESZi propaganda. Milline on Bedő hinnang? Kas Magyar on emotsionaalselt stabiilne, ratsionaalne ja usaldusväärne inimene?

Tundus, et see oli kogu sellel koosolekul kõige ebamugavam küsimus. Kõigepealt hakkas Bedő seletama, et ei tunne teda isiklikult hästi, on kohtunud temaga ainult üks-kaks korda, ning poliitikaga tegelemiseks peabki olema veidi hull, positiivses mõttes. Ta väljendas usku, et Magyar on viimase paari aasta jooksul palju muutunud. Kordas mitu korda, et tema arvates on Magyar väga erinev inimene sellest, kes ta oli paar aastat tagasi. Lõpuks aga rõhutas, et Varga ei ole väga hea infoallikas ja hakkas rääkima kunagi tema tagasiastumiseni viinud skandaalist.

Küsiti ka TISZA tuleviku kohta. Bedő ei osanud hinnata, kui pikalt see koos püsib. Praegu pidid inimesed olema seal väga elevil ja valmis tööle asuma, aga see on pandud kokku tõesti väga erineva taustaga inimestest. Lähemal ajal püsivad kindlasti koos, pikemas perspektiivis – raske öelda.

Momentum on praegu uue valitsuse suhtes äraootaval seisukohal. Vaadatakse, millise suuna see võtab, milliseid väärtusi esindab – kindlasti konservatiivsemaid kui Momentum, võib-olla ka vasakpoolsemat poliitikat. Momentum hakkab siis seisma nende asjades eest, mille eest valitsus ja teised erakonnad ei seisa. Küsitlused näitavad, et pärast valimisi on TISZA toetus järsult kasvanud, jõudnud juba tasemeni 66%, ja FIDESZi reiting langenud, mistõttu ei ole hetkel kasulik valitsusele üheski asjas väljakutset esitada, aga Momentumi jaoks on väga olulised teemad õigusriik, valimisseadus, riigi ja kiriku lahutamine.

Nendel valimistel pöördusid FIDESZi vastu ka maapiirkonnad, väiksemad asulad, mis olid varem selle tugevaimad tugialad. Bedő sõnul on see paljuski seotud sellega, et Magyar seal sisuliselt üle kahe aasta lakkamatult valimiskampaaniat tegi, väga palju ringi sõitis. Enamik inimesi on Ungaris praegu tema arvates väga optimistlikud. Tunnistas samas, et mitte kõik – FIDESZi tuumikvalijad kartvat, et Ungari läheb nüüd sõtta, sest seda on valitsus neile kaks aastat korrutanud.

Konstitutsioonikohtu küsimuses avaldas ta arvamust, et seal tuleb lihtsalt inimesed välja vahetada. Bedő arvates ei ole Ungaris probleemiks institutsioonide ülesehitus, vaid see, et FIDESZ on mehitanud need endale lojaalsete inimestega – tuleb lihtsalt panna asemele uued inimesed. Küsimusele, kas see on võimalik, vastas ta, et ei ole jurist ega tunne seadusi nii täpselt, aga kui parlamendis on 2/3 enamus, siis on sellega võimalik kõike teha.

Mis puudutab kuulujutte, mille kohaselt Viktor Orbán võib minna Euroopa Komisjoni, siis pidas ta seda võimatuks. Samas väljendas ta aga lootust, et sealt eemaldatakse Ungari praegune eurovolinik. Kuid ei olnud kindel, kas seda on võimalik teha. Orbáni koht on Bedő sõnul vanglas.

USA osas läheneb TISZA lähenemine tema hinnangul Giorgia Meloni omale. Selles mõttes, et nad tahavad Ameerika Ühendriikide ja Donald Trumpiga häid suhteid. Aga ei oska öelda, mis sellest välja tuleb. Hiinaga, mis on muidugi oluline partner kogu Euroopale, muutub suhe nüüd tõenäoliselt tasakaalukamaks, on lubatud avalikustada FIDESZi valitsuse sõlmitud salastatud lepinguid jms.

Kokkuvõttes sai päris hea ülevaate sellest, kuidas asjad praegu Ungari liberaalide poolt vaadates paistavad. Péter Magyari osas tasuks olla minu arvates siiski väga ettevaatlik, sest Judit Varga jutt tundub mulle isiklikult üldjoontes usutav ning Magyar ei pruugi olla muutunud nii palju nagu Bedő ja paljud teised nähtavasti loodavad.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Valimistest Ungaris (2026)

Ungaris nädal tagasi toimunud parlamendivalimistel antud hääled said lõpuks kõik loetud. Viimastel andmetel saab Péter Magyari erakond TISZA 199-kohalises parlamendis 141 kohta ja senise peaministri Viktor Orbáni toetajad 52. Oma kuus kohta säilitab rahvuslik-konservatiivne Meie Kodumaa, mis kuulus Orbáni valitsuse suhtes opositsiooni, aga esindab talle poliitiliselt lähedasi seisukohti radikaalsemas vormis.

VALIMISTULEMUSED: TISZA saab parlamendi uues koosseisus 141 kohta 199-st, nii suurt ülekaalu ei ole FIDESZ seal kunagi omanud.

Kirjutasin poliitilistest arengutest Ungaris pikemalt viimati enne kaheksa aastat tagasi toimunud parlamendivalimisi. Orbán ja tema liitlased olid kaotanud juba toona enamike ungarlaste toetuse, kuid püsisid võimul tänu opositsiooni killustatusele ja enda huvides muudetud valimisseadusele, mis soosib tugevalt paremini organiseerunud suuremaid erakondasid. 2022. aasta valimisteks õnnestus opositsioonil lõpuks moodustada laiapõhjaline valimiskoalitsioon, kuid loodetud edu siis ei saavutatud – tulemus jäi tagasihoidlikumaks liidetavate summast, valimisaktiivsus langes ning FIDESZi ja selle alalise valimisliitlase Kristlik-Demokraatliku Rahvapartei (KDNP) nimekiri sai 54,13% häältest ja 135 kohta parlamendis.

TISZA parteinimekiri kogus nüüd 53,18% häältest ehk isegi veidi väiksema osa, kuid kohti saadi rohkem, sest ühemandaadilistes ringkondades, kust valitakse 106 saadikut, esineti paremini. FIDESZ-KDNP nimekiri sai nüüd 38,61%, Meie Kodumaa oma 5,63% häältest.

Kas need valimised olid ausad?

EKRE esimees Martin Helme rääkis esmaspäeval Kuku Raadiole antud intervjuus, et valimiste tavapärasest kõrgem osalusprotsent, eriti välismaal elavate inimeste hulgas, peaks tekitama kõigil väga suuri küsimusi. Helme väitel olid need lisandunud uued valijad kõik TISZA valijad – see peaks justkui näitama, et toimus tulemuste võltsimine TISZA kasuks. “Rahvusliku ja suveränistliku valitsuse asemel upitati välisjõudude poolt pukki globalistlik Brüsseli käsutäitja,” väitis ta eraldi kommentaaris, mille peale Viljandi linnavolinik Tõnis Tulp kutsus koguni üles relvi haarama, sest muu enam ei aitavat.

Jääb ainult üle loota, et keegi ei hakka nende hüsteerikute pärast nüüd Eestis päriselt paugutama. Tegelikkuses sai näiteks posti teel antud häältest ametlike tulemuste kohaselt 84,23% FIDESZ–KDNP, kuid TISZA vaid 13,82% ja Meie Kodumaa 1,45%. Kas selline üldisest oluliselt erinev häälte jaotus tundub usutav? Kui keegi nende valimiste tulemusi moonutab, siis saavad need olla ju ainult senised võimuringkonnad, kes kontrollivad riigiaparaati. Aga ise ei hakka nad seda loomulikult tunnistama.

Ungari senine peaminister Viktor Orbán, erakonna FIDESZ juht, teatas juba pühapäeva õhtul, et “nende valimiste tulemus on meie jaoks valus, kuid see on selge, võimalust ja vastutust valitseda ei antud meile. Ma õnnitlen võitnud erakonda.” Ta lisas, et FIDESZile usaldas oma hääle ligi kaks ja pool miljonit valijat, kelle teenimist jätkatakse nüüd opositsioonis. Samas ütles Orbán sedagi, et on eriti tänulik piiritagant tulnud toetuse pärast. KDNP fraktsiooni aseesimees Lőrinc Nacsa rõhutas samuti, et välismaal elavad ungarlased hääletasid rekordilisel arvul. Tema sõnul näitab see, et otsuseid langetatakse koos nendega.

EKRE esimehe Martin Helme levitatud eksitav vandenõuteooria viis Viljandi linnavolikogu liikme üleskutseni haarata relvad, sest muu ei pidavat enam aitama.

Olgu siin lisatud, et Ungaris kohapeal oli valimisaktiivsus siiski veidi kõrgem kui välismaal elavate ungarlaste hulgas. Nii et Helme võinuks enne Ungari valimistulemuste kahtluse alla seadmist konsulteerida oma sealsete liitlastega. Nemad rääkinuks talle, et tavapärasest tunduvalt kõrgem valimisaktiivsus annab uuele parlamendile tugeva demokraatliku legitiimsuse ja nüüd ei saa enam keegi väita, et Ungari ei ole demokraatlik riik. Just seda rääkisid nad pärast valimisi Ungari enda rahvale.

“Ungarlased tegid eilsetel valimistel selge otsuse. Selle, et nüüdsest usaldavad nad TISZA riiki juhtima. See tähendab, et meile antud ülesanne on olla parlamentaarne kontroll ja opositsioon. Me peame seda aktsepteerima,” kirjutas FIDESZi eurosaadik Csaba Dömötör esmaspäeval Facebookis. “Eilne tulemus on ühtlasi tõestus, et Ungari valimissüsteem on stabiilne, on olnud seda aastakümneid. Nüüd on kadunud süüdistused valelipu-operatsioonides ja Venemaa kasuks spioneerimises ja Brüsselist tulnud õnnitlustes isegi ei mainitud väidetavaid valimispettusi.”

“Valimiste selgel tulemusel on ehk rahustav mõju sellele äärmiselt pingelisele õhkkonnale. Parempoolne kogukond tunnistab väärikusega seda tulemust, ilma et keegi tahaks hakata seda vaidlustama või ähvardaks kedagi fataalsete tagajärgedega või koguni sellega, et pakib asjad kokku ja kolib välismaale,” lisas ta samas. “Meie ei lähe kuhugi, meie jääme. See on meie kodumaa. Meie elame siin, kõik mida ja keda me armastame on seotud selle paigaga. Kui me saame valimistel võidu, siis oleme me pühendunud saadud usalduse õigustamisele. Kui me ei saavuta enamuse usaldust, siis aktsepteerime me seda pead püsti. Selline on demokraatia.”

Režiimimuutust ei ole veel toimunud

Nelja aasta eest valimistel osalenud liberaalset demokraatiat pooldavate opositsiooniliste jõudude koalitsioon lagunes siis kohe pärast valimisi. Mitmed selle ridadesse kuulunud erakonnad otsustasid nüüd kandidaatide ülesseadmisest loobuda, et suurendada TISZA võimalusi Orbáni kukutamiseks. “Kuid valitsuse vahetumine ei ole eesmärk ise, vaid samm režiimimuutuse suunas,” rõhutas liberaalne Momentum sellest eelmise aasta suvel teatades. “Režiimimuutuse ja demokraatliku ülemineku kõige olulisemate esimeste elementide hulgas on see, et uus parlament kindlustaks võimalikult kiiresti kohtusüsteemi sõltumatuse ning annaks riigile uue meedia- ja valimisseaduse.”

Eelmine kord parlamendis üheksa kohta saanud Momentumi kandidaadid nüüd valimistel ei osalenud, aga erakond tegi aktiivselt kampaaniat muutuse poolt. “Režiimimuutus võib alata!” hõiskasid nad oma valimisjärgses avalduses.

Ungari Sotsialistlik Partei, mis sai eelmiste valimistega parlamendis 10 kohta, otsustas astuda nüüd kõrvale veebruaris. “Praegune valimissüsteem baseerub legaliseeritud pettusel, selle toimimine on ebaaus ja see piirab võimalusi praeguse režiimi väljavahetamiseks,” selgitasid sotsid. “Selles ebatavalises olukorras saab režiimi kukutada ainult ebatavalisel moel: vaid siis, kui igas ühemandaadilises valimisringkonnas kandideerib FIDESZi kandidaadi vastu ainult kõige tugevam opositsiooniline kandidaat.”

Ka sotsid tegid nüüd aktiivselt kampaaniat muutuse poolt. “Pärast valitsuse vahetumist algatame me koheselt uue, proportsionaalsema valimissüsteemi väljatöötamise, et saaks rajada ausama poliitilise konkurentsi ja solidaarsema Ungari,” teatasid nad samas.

Liberaalne Momentum, aga ka Ungari Sotsialistlik Partei tegid nüüd tänavatel kampaaniat muutuste poolt, kuigi ise oma kandidaatidega valimistel ei osalenudki.

Pärast valimisi Magyari ja tema kaaslasi õnnitledes märkisid sotsid, et seda muutust ei oleks saanud tulla ilma kõigi nende erakondade ja saadikuteta, kes palusid oma toetajatel valida nendel valimistel TISZA kandidaate. Nad rõhutasid, et nüüd peab algama tõeline režiimimuutus, vaja on kehtestada uus, demokraatlik, proportsionaalsem valimissüsteem. Erakond ise tahab saada poliitilise vasaktiiva rekonstrueerimise veduriks.

Vana opositsiooni suurim jõud Demokraatlik Koalitsioon, 2004–2009 peaministriks olnud Ferenc Gyurcsány loodud sotsiaaldemokraatlik erakond, mis sai eelmiste valimistega parlamendis 15 kohta, otsustas nüüd valimistel osaleda, kuid põrus täielikult. Selle nimekiri sai vaid 1,10% häältest. Liberaalsemad valijad koondusid selgelt TISZA taha. Just otsusega valimistel osaleda andis Demokraatlik Koalitsioon endale nüüd ilmselt surmalaksu.

Meie Kodumaa asepresident Előd Novák märkis, et kui varem oli parlamendis seitse opositsioonierakonda, siis nüüd saab neid olema kaks, mis muudab tema erakonna seisukohad meedias nähtavamaks. Meie Kodumaa saab olema mitte vihane, vaid konstruktiivne opositsioon, ning toetab ungarlaste huvidest lähtuvaid ettepanekuid sõltumata sellest, kes neid esitavad. Kas see tähendab ka toetust valimissüsteemi muutmisele, see on ebaselge. Varem on nad propageerinud hoopis mõtet siduda hääleõigus kirjaoskusega, milles kriitikud nägid lihtsalt katset juhtida arutelu kõrvale valimissüsteemi muutmiselt.

Olukord on nüüd seega selline, et kogu senine liberaalne opositsioon pühitakse parlamendist minema. Euroopa Rahvaparteiga seotud paremtsentristliku TISZA ridades pääseb sinna palju täiesti uusi inimesi. Péter Magyar ja tema toetajad räägivad entusiastlikult, et keeratud on uus lehekülg, alanud on uus peatükk jne. Aga mida see endaga tegelikult kaasa toob, seda me veel ei tea.

Orbánist saab Ungari uus välisminister

Nii palju on selge, et uueks välisministriks saab Orbán, nimelt Anita Orbán (sünd. 3. juuli 1974), kes kutsuti (töölt valitsussuhete juhina Vodafone peakorteris) TISZA ridadesse, et ta hakkaks juhtima just välispoliitika kujundamist.

Anita Orbán kuulus Viktor Orbáni esimeste valitsuste välisministri János Martonyi (ametis 1998–2002 ja 2010–2014) lähikonda. 2010. aastal oli temast juba saanud FIDESZi kandidaat valimistel, kuid ta taandas siis ootamatult enda kandidatuuri “tervislikel põhjustel” (tõenäoliselt selle tõttu, et üks tema abikaasaga seotud ettevõte oli sattunud uurimise alla). Pärast FIDESZi võitu asus ta välisministeeriumis tööle energiajulgeoleku eest vastutava suursaadikuna.

Olles kritiseerinud varem sotside valitsuse välispoliitikat ja energiasõltuvust Venemaast, tema raamatus “Power, Energy, and the New Russian Imperialism” (2008) on muide juttu ka Eesti-Vene suhetest, toetas ta tugevalt euroatlandi koostööd ja sobis hästi Martonyi välisministeeriumi, kuid Moskva-sõbraliku Péter Szijjártóga jäi tema koostöö lühikeseks. 2015. aastal kolis naine Suubritanniasse, kus töötas LNG-sektoris USA energiahiidude harukontorites. 2021. aastal naasis Ungarisse Vodafone palgale, kuid selle kohaliku haru mahamüümisel 2023. aastal läks tagasi Londonisse, kus temast sai üleilmse Vodafone valitsussuhete juht.

Anita Orbán on lõpetanud Budapesti Corvinuse ülikooli (1997), kuid omandanud seejärel Ameerika Ühendriikides kaks magistrikraadi (ajaloos ning rahvusvahelistes suhetes ja diplomaatias) ja kaitsnud seal ka doktorikraadi (2007), mille kinnituseks on ka juba ülalnimetatud raamat. Tema alma mater on Tuftsi Ülikool, täpsemalt Fletcher School of Law and Diplomacy. Ta on olnud seotud ka mitmete mõttekodade, sealhulgas Euroopa Välissuhete Nõukoguga.

Ungari välisministriks saab Anita Orbán, kelle kirjutatud raamatus figureerivad tegelastena ka Mart Laar, Andrus Ansip, Urmas Paet ja Endel Lippmaa.

Jaanuaris TISZA ridadesse astudes rõhutas Orbán vajadust taastada Ungari-Poola lähedane sõprus, luua tugev Kesk-Euroopa tugevas Euroopa Liidus ja selle südamena tõeliselt suveräänne Ungari, mis suudab seista ka ungarlaste eest teistes riikides. Magyar kavatseb teha peaministrina esimese välisvisiidi Varssavi. Orbán tõi pärast valimisi uue valitsuse prioriteedina välja aga lähedase, tugeva ja stabiilse suhte kujundamise Saksamaaga, mis jääb Ungari jaoks kõige olulisemaks majanduspartneriks ning suurimaks välisinvesteeringute lähtepunktiks. Oluliseks peetakse ka läbisaamise parandamist ukrainlastega.

Eesti vaatepunktist on oluline, et Ungari saab nüüd tõenäoliselt väga hea välisministri, kes tugevdab seda riiki usaldusväärse partnerina Euroopa Liidu ja NATO raames tehtavas koostöös. Eriti praeguses olukorras tulevad Euroopale kasuks ka tema teadmised ja varasemad kogemused energiajulgeoleku valdkonnas.

TISZA võitu saab osaliselt seletada kindlasti FIDESZi varasema toetusbaasi ja Ungari võimueliidi lõhenemisega. Péter Magyarilt oodatakse muu hulgas, et ta taastaks rahavood Euroopa Liidust. Minu arvates võiks Euroopa Liit olla selles osas valmis vastutulekuteks, kuid peaks samas siiski nõudma uuelt valitsuselt kõigepealt selget pühendumist õigusriikluse taastamisele ja demokraatlikele väärtustele. Valimissüsteemi reform on hädavajalik, sest ilma selleta võib kesta sisuliselt edasi vana režiim uues kuues. Üks suur küsimärk ja vastuoluline kuju on seejuures Magyar ise, aga tema kohta tuleb teha siia nähtavasti hoopis eraldi postitus.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Vasakpoolsed ja rohelised Trumpi ja Iraani vaherahust

Iisraeli õhulöögid Liibanonis jätkusid pärast Iraaniga sõlmitud vaherahu väljakuulutamist uue hooga. Iraani ja vaherahu vahendanud Pakistani kinnitusel hõlmas see vaherahu ka sõjategevust Liibanonis, kuid Iisrael ja USA väidavad vastupidist. Sõda jätkub. Ekraanitõmmis ajalehe Guardian veebilehelt.

Kuna ma juba muutusin (siin ja siin) Euroopa roheliste ja vasakpoolsete sõjaküsimuses tehtud avalduste vahendajaks, siis panen siia ka paar eilset pressiteadet. Esimese väljastas Euroopa Parlamendi vasakpoolsete fraktsioon, teise erakondade ühendus Euroopa Rohelised. Mõlemad on küllaltki kriitilised Euroopa Liidu (loe: Kaja Kallase) tegevuse, täpsemalt öeldes tegevusetuse suhtes.

Vasakpoolsed: Vaherahu on hea, kestev rahu on parem

Vasakpoolsed tervitavad vaherahu Trumpi ja Iraani vahel, millest teatati möödunud ööl. Kuigi see uudis on positiivne samm, ei hõlma see kokkulepe Liibanoni, ning selleks, et liikuda õiglase ja püsiva rahu suunas, peame me lõpetama kapituleerumise Trumpi ja Netanyahu agendadele.

Nädalaid pärast ebaseadusliku sõja alustamist Trumpi poolt, nädalaid täis koolide ja tsiviilotstarbelise infrastruktuuri pommitamist ning ähvardusi pühkida minema terve tsivilisatsioon, on kuulutatud välja vaherahu. Hea. Kuid õiglane ja püsiv rahu on parem ning Euroopa juhtide vaikimine, selliste nagu Ursula von der Leyen ja Kaja Kallas, paljastab nende kaasosaluse autoritaarsete juhtidega.

Ameerika Ühendriigid peavad seda kokkulepet rangelt järgima. Kuid on pöörane, et see vaherahu ei hõlma Liibanoni, mille pommitamist Iisrael jätkab. See ebaseaduslik sõda peab lõppema.

Euroopa peab lõpetama käitumise etturina kahe ohtliku mehe mängus, kes usuvad, et neile on lubatud kõik. Me mitte ainult ootame selget hukkamõistu ja tegutsemist Euroopa Liidult, vaid ka seda, et prioriteediks peab olema õiglase ja püsiva rahu saavutamine, enne kui ohverdatakse veelgi enam elusid pettekujutelmades meeste altarile.

Euroopa Parlamendi liige Marc Botenga (Belgia Töölispartei), kes kuulub parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni, ütles: “Vaherahu Iraanis on lootustandev uudis. Esmalt ja eelkõige Iraani rahvale. Kaheks nädalaks peatub Ameerika ja Iisraeli pommide sadamine nende kodudele, koolidele, tehastele ja haiglatele. See vaherahu ei kukkunud alla taevast. See tuleneb jõudude dünaamikast maapinnal, aga ka diplomaatilistest püüdlustest, eelkõige Pakistani poolt, kindlustada väljavaade läbirääkimisteks. Ja samal ajal vahepeal? Eetrivaikus Euroopa juhtide poolt. Keeldumine USA agressiooni hukkamõistmisest. Keeldumine Donald Trumpi vihaõhutavate avalduste hukkamõistmisest. Sel ajal, kui tsiviilisikud pommide all surid, ei haaranud Euroopa Liit mingit tõsist initsiatiivi, et see eskaleerumine peatada. Mitmed Euroopa riigid lubasid isegi kasutada Ameerika Ühendriikidel oma territooriumi ja õhuruumi, et pidada seda sõda. Vaherahu on, igal juhul, ainult esimene samm. Nüüd on vaja tõelisi läbirääkimisi, mida peetaks heas usus. Sest juba kahel korral on Ameerika Ühendriigid seda usaldust reetnud, kasutades läbirääkimisi kattevarjuna uute rünnakute ettevalmistamiseks. Me peame suurendama survet Ameerika Ühendriikidele ja Iisraelile, et saavutada püsiv rahu, mis on õiglane ja rahvaste suhtes lugupidav.”

Euroopa Rohelised: Ajutine vaherahu peab muutuma püsivaks rahuks ja naftariikide domineerimise lõpuks

    Pärast seda, kui teatati vaherahust Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli ning Iraani vahel, kutsus erakond Euroopa Rohelised üles Iisraeli peatama ühtlasi ka vägivald ja evakuatsioonikäsud Liibanonis ning mõistsid hukka president Trumpi vihaõhutavad ähvardused.

    Vula Tsetsi, erakonna Euroopa Rohelised kaasjuht, ütles: “Me tervitame teadet vaherahust USA, Iraani ja Iisraeli vahel, kuigi vihaõhutav retoorika sellele eelnenud tundidel president Trumpi poolt oli häbiväärne ja vastutustundetu. Kuid see vaherahu pakub vähe lohutust tsiviilisikutele Liibanoni lõunaosas, kes on juba seisnud silmitsi õhulöökide ja evakuatsioonikäskudega neil vähestel tundidel, mis on möödunud selle kokkuleppe öisest väljakuulutamisest. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on eitanud, et see diil katab ka konflikti Iraani-toetatud Hizballah’ga Liibanonis.”

    “See sõda oli vildakas algusest peale. Seda alustati ja võideldi väljaspool rahvusvahelist õigust. Loendamatute tsiviilisikute surmad ja sunnitud ümberasumine kõigil pooltel on näidanud, kui vähe need riigijuhid hoolivad tsiviilisikutest. Iisraeli valitsus on loomas seda, mida nimetab “julgeolekupuhvriks” otse üle piiri Liibanonis. Iisrael peab need operatsioonid koheselt lõpetama ja Liibanonist välja tõmbuma. Mitte mingitel tingimustel ei tohi sellest saada alalist okupatsiooni.”

    Ciarán Cuffe, erakonna Euroopa Rohelised kaasjuht, ütles: “See ajutine vaherahu peab viima selle konflikti jäädava lõpetamiseni. Euroopa Liit saab ja peaks mängima palju prominentsemat rolli rahvusvahelise õiguse taaskehtestamisel. Tuleks alustada sellest, et Trump and Netanyahu saavad avalikult kritiseeritud nende normide rikkumise eest, millele on rajatud meie rahvusvaheline kogukond.”

    “See sõda on Euroopale äratuskell. Meie sõltuvus fossiilkütustest, mis tulevad autokraatlikelt riigijuhtidel, muudab meid haavatavaks. Naftariikide domineerimise ajajärk rahvusvahelises poliitikas peab lõppema. Euroopa Liit peab hoogustama investeerimist päikese- ja tuuleenergiasse, energia salvestamisse ja energiatõhususse, et muutuda autonoomsemaks.”

    Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).