Euroopa sotsid on sõja vastu

Hispaania peaminister Pedro Sánchez (Hispaania Sotsialistlik Töölispartei) 19. märtsil Euroopa Sotsialistide Partei presidentuuri koosolekul.

Olukorras, kus Eesti sotsid on juba peaaegu in corpore (Raimond Kaljulaidist kuni Jaak Allikuni) avaldanud toetust USA ja Iisraeli sõjalisele erioperatsioonile, tasub vaadata, milliseid avaldusi on teinud selles küsimuses Euroopa sotside peavool, suuresti hispaanlaste eestvedamisel.

Järgnevalt on toodud siin ära: 1. Prantsusmaa Sotsialistliku Partei avaldus 28. veebruarist, mil see sõda algas; 2. Euroopa Parlamendi sotside fraktsiooni avaldus 11. märtsist, mil seda teemat europarlamendis arutati; 3. Euroopa Sotsialistide Partei avaldus 19. märtsist, mil valmistuti järgnenud Euroopa Ülemkoguks.

Rünnakud Iraani vastu: eskalatsiooni ennetamine ja poliitilise perspektiivi avamine Iraani rahvale (Prantsusmaa Sotsialistlik Partei, 28. veebruar 2026)

Sotsialistlik Partei väljendab oma sügavat mure Iisraeli ja USA sõjaliste löökide pärast mitmete Iraani territooriumil asuvate objektide pihta, nagu ka Iraani režiimi otsuse pärast anda, vastusena sellele, lööke naaberriikide pihta, mis võib paisata kogu regiooni kaosesse ja vägivalda.

Pikki aastaid, ning alles hiljuti, on Teheranis võimul olev diktatuur toetunud massilistele repressioonidele (meelevaldsed vahistamised, riiklik vägivald, piinamised, hukkamised ja süstemaatiline hirmutamine), et vaigistada Iraani rahva legitiimseid demokraatlikke püüdlusi.

Surudes süstemaatiliselt maha kogu opositsiooni, on Iraani režiim takistanud igasugust rahumeelset poliitilist arengut, tekitanud Iraani ühiskonnas tunnet süvenevast ummikust ja meeleheidet. Kuid sõda ei saa olla poliitiline vastus Iraani rahva legitiimsetele vabadusepüüdlustele.

Sotsialistlik Partei kinnitab taas enda toetust Iraani inimestele, kes võitlevad vapralt enda põhiõiguste, vabaduse ja demokraatia eest. Iraani tulevikku ei saa jätta režiimile, mis represseerib omaenda rahvast, ega lasta võtta ära sõjalise vastasseisu kaudu võimude vahel. Vaja on rahvusvahelise üldsuse otsustavat mobiliseerumist, et teha lõpp repressioonidele, isoleerida vägivalla eest vastutajad, toetada Iraani rahva demokraatlikke püüdlusi ja luua tingimused poliitiliseks üleminekuks, mis võimaldab iraanlastel valida vabalt oma institutsioonid ja enda juhid.

Sellises kontekstis, mida iseloomustab juba niigi suur ebastabiilsus, kujutab jätkuv sõjaline eskalatsioon endast suurt ohtu Lähis-Ida stabiilsusele ja rahvusvahelisele julgeolekule, jättes tsiviilelanikkonnad taaskord avatuks sõja otsestele tagajärgedele.

Sotsialistlik Partei kordab, et kollektiivset julgeolekut ei saa hoida unilateraalsete sõjaliste aktsioonide ja tugevama õigusega, vaid on vaja austada rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. See on oluline tingimus selle jaoks, et saaks tekkida poliitiline lahendus, milleni jõudmist juhib Iraani rahvas ise.

Seistes silmitsi laiaulatusliku regionaalse konflikti ohuga, kutsub Sotsialistlik Partei üles de-eskalatsioonile, mis peab sisaldama järgmist:

  • Rahvusvahelise diplomaatilise raamistiku kohene taaskäivitamine ÜRO egiidi all;
  • Repressioonide lõpetamine Iraanis, kõigi poliitvangide vabastamine, islamirevolutsiooni valvurite kaardiväe laialisaatmine;
  • Vabade ja demokraatlike valimiste korraldamine, rahvusvahelise kogukonna järelevalve all, mis võimaldaks Iraani rahval valida oma tuleviku;
  • Repressioonide eest vastutajate ja nendega seotud organisatsioonide vastu suunatud sanktsioonide tugevdamine, mis hõlmaks ka nende varade konfiskeerimist;
  • Tsiviilelanikkonna täielik kaitsmine rahvusvahelisele õigusele vastavalt;
  • Usaldusväärsete läbirääkimiste taasalustamine, mis oleks suunatud tuumarelvastuse leviku tõkestamisele ja selle regiooni kollektiivse julgeoleku kindlustamisele.

Sotsialistlik Partei pöördub Iraani võimude poole üleskutsega lõpetada koheselt vägivald, mida rakendatakse omaenda elanikkonna vastu, ning vabastada poliitvangid, nende hulgas meie kaasmaalased Cécile Kohler ja Jacques Paris, keda Iraanis meelevaldselt kinni peetakse.

Prantsusmaa ja Euroopa Liit peavad pühenduma täielikult enda rollile poliitiliste ja diplomaatiliste kanalite uuesti avamisel. Seistes silmitsi laiaulatusliku konflikti ohuga, on demokraatiate kohustuseks sel tunnil hoida ära eskaleerumist ja kindlustada poliitiline lahendus, mis võimaldab Iraani rahval otsustada vabalt enda tulevik.

Euroopa Liidu peamine huvi on reeglitel põhinev ülemaailmne kord (Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsioon, 11. märts 2026)

Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni juht Iratxe García (Hispaania Sotsialistlik Töölispartei) on ühtlasi Euroopa Sotsialistide Partei esimene asepresident.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ütlused selle kohta, et Euroopa ei saa enam tegutseda olemasoleva rahvusvahelise korra kaitsjana, on vastuvõetamatud. Hetkel, mil rahvusvaheline õigus on enneolematu surve all, saadab selle kesksuses kahtlemine ohtliku signaali neile, kes üritavad seda avalikult õõnestada. Need sõnad peavad saama viivitamatult selgitatud ja parandatud.

Rahvusvaheline süsteem on täna tõesti silmitsi tohutu survega. Venemaa jõhker invasioon Ukrainasse, hävitustöö Gazas ning USA ja Iisraeli alustatud sõda Iraani vastu näitavad, et ÜRO põhikirja printsiipidele esitatakse väljakutseid üle maailma. Kuid just sellisel hetkel ei tohi Euroopa taganeda nendest reeglitest, mis loodi just selleks, et valitsema ei jääks tugevama õigus.

Rahvusvaheline õigus ei ole abstraktne ideaal. See on aluseks rahule, julgeolekule ja koostööle rahvaste vahel. See on ka aluseks Euroopa enda poliitilisele projektile, mis rajati pärast kaht maailmasõda arusaamisega, et jõudu peab ohjeldama seadus. Kuulutades, et Euroopa peab sellest raamistikust eemalduma, legitimeeritakse just seda loogikat, millele toetuvad autokraadid.

Koherentsus loeb. Euroopa ei saa mõista õigustatult hukka Vladimir Putinit rahvusvahelise õiguse rikkumise eest Ukrainas, jäädes samas vait, kui Donald Trump ja Benjamin Netanyahu eiravad neid samu reegleid. Rahvusvahelist õigust ei saa rakendada valikuliselt sõltuvalt sellest, kes on rikkuja.

Praegune sõda Iraani vastu illustreerib seda ohtu. Ükski demokraat ei toeta ajatollade repressiivset režiimi, mis on surunud jõhkralt maha omaenda rahvast ja destabiliseerinud seda regiooni aastakümneid. Kuid diktatuuri hukkamõistmine ei õigusta rahvusvahelise õiguse hülgamist. Sõjalised aktsioonid, mida viiakse ellu ilma ÜRO legitimatsioonita, süvendavad ebastabiilsust üle kogu Lähis-Ida ja õõnestavad just neid norme, mis kaitsevad tsiviilisikuid ja hoiavad globaalset julgeolekut.

Tagajärjed on juba nähtavad. Vägivald levib üle selle regiooni, tsiviilisikud maksavad kõige kõrgemat hinda ja majanduslik šokk hakkab jõudma kasvavate energiahindade ja globaalse ebastabiilsuse kaudu Euroopasse endasse. Kui Euroopa tahab jääda usutavaks rahu ja õigluse kaitsmisel, olgu see Ukrainas, Gazas või mujal, peab ta hoidma samu põhimõtteid ülal kõikjal.

Samal ajal peame me rääkima selgelt ka nendest poliitilistest jõududest Euroopa Liidu sees, mis normaliseerivad seda rahvusvahelise õiguse erosiooni. Euroopa Rahvapartei joondub järjest enam selle agenda järgi, mida edendavad Donald Trump ja tema paremäärmuslikud liitlased. Nad esitlevad ennast suveräänsuse ja patriotismi kaitsjatena, kuid on valmis õõnestama just neid samu rahvusvahelisi reegleid, mis kaitsevad Euroopa julgeolekut ja heaolu.

Euroopa peab valima teistsuguse tee. Meie globaalse rolli tugevdamine ei tähenda rahvusvahelise õiguse hülgamist; see tähendab selle kaitsmist suurema otsusekindlusega. Strateegiline autonoomia, tugevam diplomaatia ja usutav riigikaitse peavad käima käsikäes kindla pühendumusega multilateralismile, inimõigustele ning rahvusvaheliste organisatsioonide autoriteedile.

Euroopa Liit rajati ühele lihtsale, kuid võimsale ideele: tugevama õiguse asendamine õiguse jõuga. Ajal, mil seda põhimõtet üle kogu maailma vaidlustatakse, ei tohi Euroopa kõhelda. Meie kohustus on mitte hüljata neid reegleid, mis on aastakümneid rahu hoidnud, vaid kaitsta neid järjepidevalt, julgelt ja topeltstandarditeta.

See on tee tugevama ja rohkem usutava Euroopa poole maailmas.

Euroopa Sotsialistide Partei deklaratsioon Lähis-Ida kohta (19. märts 2026)

Euroopa Sotsialistide Partei presidentuuri koosolek 19. märtsil 2026.

Austus rahvusvahelise õiguse vastu on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra nurgakivi. Rahu, stabiilsus ja majanduslik õitseng tagatakse kinnipidamisega rahvusvahelisest õigusest, ÜRO põhikirja printsiipidest ja riikide suveräänsuse võrdõiguslikkusest. Kuna rünnakud Lähis-Idas jätkuvad, peame me kordama üle, et ükski riik ei ole seadusest kõrgemal ning multilateraalsetest foorumitest mööda minnes riskeeritakse regioonis korratuse edendamise ja tugevama õiguse legitimeerimisega. Tuleb teha kõik võimalikud pingutused, et vaidlused lahendataks läbi diplomaatia, vastutustundlikult ja väljakujunenud rahvusvahelisi norme austades.

Sõda, mille USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril, kui tuumaläbirääkimised Genfis olid pooleli, on rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumine. Vaenutegevuse laienemine Lähis-Idas on viinud selles regioonis enam kui tuhande inimese tapmise ja suurte ümberasumisteni, enamik neist Iraanis ja Liibanonis. Selles regioonis peetavate sõdade hind inimestele on vastuvõetamatu. Kõige kõrgemat hinda maksvad tsiviilisikud, kaotatud elude, hävitatud kodude ning sellega, et kogukonnad on sunnitud suuremahuliselt ümber asuma. Kiiresti halvenev humanitaarolukord sunnib üha suuremat hulka inimesi turvalist paika otsides põgenema nii oma riikide sees kui ka üle piiride. See mitte üksnes suurendab inimeste kannatusi, vaid ähvardab ka stabiilsust laiemas regioonis ja omab tagajärgi, mis ulatuvad kaugele väljapoole Lähis-Ida, sealhulgas Euroopasse.

Samal ajal ei tohi me jätta märkamata seda, mis toimub Palestiinas ja eriti Gazas. Gazas on surnute arv jõudnud 72000 palestiinlaseni ning alates Iraaniga peetava sõja esimesest päevast on Iisrael sulgenud piiripunktid Gazasse, tõkestades veokite liikumise, mis viivad hädavajalikku humanitaarabi ja toidumoona. Hiljutine eskalatsioon Liibanonis järgneb kuid kestnud pingete kasvule, hoolimata 2024. aasta 27. novembri relvarahust, Iisraeli löögid Liibanonile jätkumas peaaegu igapäevaselt. Need teod kujutavad endast rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseid rikkumisi. Iisrael peab austama Liibanoni suveräänsust ja territoriaalset puutumatust ning Hizballah tuleb laiali saata. Liibanoni inimesi ei tohi vedada jälle sõtta, mis ei ole nende oma ja riskeerib pingete õhutamisega usugruppide vahel. UNRWA-l tuleb lasta jätkata enda tööd palestiinlastele elutähtsa abi andmisel. Me kutsume üles lõpetama ka kõik sõjalised operatsioonid ja asunike vägivald Läänekaldal ja Gazas.

Euroopa Sotsialistide Parteina mõistame me hukka need rünnakud ja igasugused unilateraalsed sõjalised aktsioonid, mida ei ole kiitnud heaks ÜRO Julgeolekunõukogu, ja mis, kõigile teadaolevalt, rikuvad rahvusvahelist õigust. Kõik osapooled, nende hulgas Iraan, USA ja Iisrael, peavad austama rahvusvahelist õigust. Me mõistame hukka ka Iraani vasturünnakud, mis õhutavad eskalatsiooni ning levitavad ebastabiilsust selles regioonis. Me väljendame oma solidaarsust nende rahvaste ja maadega, mida on tabanud selles regioonis Iraani rünnakud.

Meie seisukoht Iraani režiimi osas on selge: me oleme selle äärmiselt brutaalse totalitaarse režiimi vastu ja me seisame nendega, kes panevad vastu rõhumisele, võimendades demokraatlikke hääli Iraanis endas ja ka rahvusvaheliselt. Vastuseks Iraani režiimi jõhkratele repressioonidele on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid ametiisikutele ja organisatsioonidele, kes vastutavad inimõiguste rikkumise ning regiooni destabiliseerimise eest. Samal ajal tõstatab Iraani tuumaprogrammi jätkuv arendamine, vastuolus rahvusvaheliste kohustuste ja ebapiisava läbipaistvusega IAEA suhtes, tõsiseid muresid regionaalse ja globaalse julgeoleku pärast. Püüdlused edendada Iraanis demokraatiat ja toetada Iraani naisi saavutavad edu mitte pommitamise või vägivalla kaudu, vaid läbi püsiva majandusliku ja poliitilise toetuse.

Hoiak, mille võttis Pedro Sánchez ja mida on korranud teised progresiivsed juhid, nende hulgas Saksamaa asekantsler Lars Klingbeil, on selge: samu põhimõtteid tuleb rakendada järjekindlalt kõigi konfliktide puhul, ja meie ei hakka selles sõjas osalema.

Rahvusvahelise õiguse ülal hoidmine ei ole valiku koht; see on hädavajalik, et tagada regionaalne julgeolek, kaitsta inimväärikust ning hoida alal stabiilset ja jõukat reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Meie seisame kindlalt nende põhimõtete kaitsel ja mõistame hukka ja oleme vastu survele, mida avaldatakse liikmesriikidele või partneritele, kes keelduvad toetamast või osalemast sõjalistes operatsioonides, sest see on legitiimne seisukoht ja suveräänsuse väljendus.

Me kutsume kõiki osapooli üles austama täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust, sealhulgas tsiviilisikute kaitse ja humanitaarabi takistamata kohaletoimetamine, ning rõhutame, et naised peavad saama täielikult osaleda rahu- ja diplomaatilistest protsessides, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta. Euroopa Liit peab astuma kiiresti samme, et vastata nendele humanitaarvajadustele ja hoida ära edasist destabiliseerimist.

Euroopa Komisjoni liige Teresa Ribera (Hispaania Sotsialistlik Töölispartei) 19. märtsil Euroopa Sotsialistide Partei presidentuuri koosolekul.

Euroopa Sotsialistide Parteina, teatame me järgmist:

  • Me mõistame tugevalt hukka Iraani režiimi, mis surub vägivaldselt alla omaenda inimesi ja nende võitlust vabaduse eest, eriti naisi ja noori. Iraani inimesed väärivad seda, et nad saaksid elada vabana, rahus ja õigusega määrata ise enda tulevik.
  • Me kutsume üles lõpetama koheselt igasugune sõjategevus ning pühenduma kindlalt diplomaatilistele kanalitele ja regionaalsetele mehhanismidele de-eskaleerimiseks kõigi osapoolte poolt.
  • Humanitaarkriis Lähis-Idas on jõudnud enneolematu tasemeni. Me kutsume kõiki osapooli ning rahvusvahelist kogukonda kindlustama tsiviilisikute kaitset, eriti naiste ja tüdrukute, kellel on humanitaarkriisides kõrgendatud risk kogeda soopõhist vägivalda, aitama kaasa humanitaarabi takistamatule kohaletoimetamisele ja hoidma ära edasist eskalatsiooni. Me kutsume kõiki osapooli järgima rangelt rahvusvahelist humanitaarõigust, eraldi öelduna Genfi konventsiooni.
  • Kõigi nende konfliktide keskel ei tohi me kaotada silmist sõja hinda inimestele. Tsiviilisikud kannatavad jätkuvalt vägivalla tagajärgede all ja tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas koole ja haiglaid, ei tohi kunagi käsitleda lahinguväljadena või rünnata. Austus rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu, sealhulgas tsiviilisikute ja elutähtsate teenuste kaitse, on inimelu ja väärikuse kaitsmiseks asendamatu.
  • Me mõistame hukka USA relvajõudude rünnaku, mis tabas Iraanis tütarlaste algkooli ja tappis 165 noort tüdrukut, nagu kinnitas ÜRO. Me oleme löödud selle sõja mõjust inimestele. Gazas, Läänekaldal, Iraanis ja Liibanonis maksavad nendes konfliktides vastuvõetamatut hinda lapsed. Liiga paljud on kaotanud oma elu, oma kodu või oma lapsepõlve. Iga lapse elul on ühesugune väärtus ja iga laps väärib rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt samasugust kaitset.
  • Me anname jätkuvalt oma täieliku toetuse ja solidaarsuse meie Iraani kurdide sõsarparteidele ja liikumisele Naine, Elu, Vabadus, mis on tugev ja vastupidav vastupanu väljendus.
  • Me väljendame austust Iraani naiste ja tüdrukute vaprusele, kes seisavad jätkuvalt vabaduse ja võrdõiguslikkuse eest peetava võitluse esirinnas. Nende võitlus soopõhise rõhumise ja riikliku vägivalla vastu kujutab endast tugevat demokraatlikku liikumist, mis väärib jätkuvat rahvusvahelist solidaarsust ja toetust.
  • Iraani tulevik kuulub selle rahvale. Igasugune demokraatlik üleminek Iraanis peab olema rajatud inimõigustele, võrdõiguslikkusele, pluralismile ja demokraatiale.
  • Me kinnitame taas enda solidaarsust Liibanoniga ning tervitame ja toetame valitsuse püüdlusi teha relvituks Hizballah ja tugevdada riiklikke institutsioone, kuid toonitame, et Iisraeli rünnakud Liibanonile riskeerivad nende Liibanoni riiklike institutsioonide püüdluste õõnestamisega ja rikuvad rahvusvahelist õigust.
  • Liibanoni territoriaalset puutumatust ja suveräänsust tuleb austada ning Iisraeli poolt valge fosfori kasutamine ründerelvana Lõuna-Liibanonis on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik. See on vastuvõetamatu. Iisraeli tegevus, mis destabiliseerib seda regiooni ja omab kohutavaid tagajärgi tsiviilisikute eludele, tuleb hukka mõista.
  • Hormuzi väina sulgemine Iraani sõja tulemusena on viinud suurte häireteni globaalses energiajulgeolekus ja tarnetes. Euroopa peab vähendama enda haavatavust energia ebakindlusele ja sõltuvust kütuse importimisest, mille saab muuta poliitiliselt Euroopa huvide vastu kasutatavaks relvaks, tugevdades enda strateegilist autonoomiat oma ühisturu ja konkurentsivõime ja energiasiirde kiirendamise kaudu. See võib hõlmata mehhanisme hinna stabiliseerimiseks või ajutisi hinnalagesid erakorraliste turuhäirete ajal, majapidamiste sissetulekute ja nende ostujõu kaitsmist ning spekulatiivsete praktikate ennetamist ja majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist.
  • Me oleme täiesti solidaarsed Küprose Vabariigiga ning tervitame solidaarsuse avaldamist läbi julgeolekuabi, mida liikmesriigid on pakkunud pärast seda tabanud rünnakuid. Tihe koostöö ja koordineerimine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel selliste mehhanismide kaudu nagu Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism ning militaarse toetuse mobiliseerimine on kriitilise tähtsusega. Euroopa Liidul on kollektiivne kohustus toetada liikmesriiki ebaseaduslike, väljast tulnud rünnakute vastu, ning see peab kaitsma oma piire, et hoida ära konflikti edasist ülekandumist teistesse Euroopa riikidesse. Euroopa Liit peab ka tugevdama meetmeid, et kaitsta Euroopa kodanikke, sealhulgas koordineeritud evakuatsioonide kaudu, kui vaja.
  • Selline koordineerimine on äärmiselt oluline ka NATO liitlastega, nagu on näidanud rakettide tabamine Türgi õhuruumis. Tihe tähelepanu NATO-le jääb hädavajalikuks, et kindlustada euroatlandi ruumi julgeolekut ja kaitsta liitlasriikide territooriumi.
  • Rahvusvaheline kogukond peab pöörama jätkuvalt suurt tähelepanu konfliktile Iisraelis ja Palestiinas ning võtma Iisraeli valitsuse vastutusele selle jätkuvate rünnakute pärast Palestiina rahva vastu ja nende maa ebaseadusliku annekteerimise pärast; seda ebaõiglust ei saa unustada teiste kriiside pärast selles regioonis. Selle hooletusse jätmine oleks tragöödia Palestiina rahvale ning tõsine tagasilöök rahule ja stabiilsusele selles regioonis. See süvendaks Palestiina rahva kannatusi ning nende õiguste eiramist.
  • Me seisame oma Euroopa diplomaatilise korpuse ja relvajõudude liikmetega, kes on lähetusel Lähis-Idas, toetades nende tööd dialoogi, julgeoleku ja rahuvalve edendamisel, pakkudes samas hindamatut abi kõigile Euroopa kodanikele, kes nendel keerulistel aegadel selles regioonis viibivad.
  • Me kutsume üles diplomaatilisele ja poliitilisele lahendusele, mis oleks rajatud rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja ÜRO põhikirjale, sealhulgas uuenenud püüdlustele kahe-riigi-lahenduse suunas, mis toetuks rahvusvahelisele õigusele ja vastavatele ÜRO resolutsioonidel, et teha lõpp sellele konfliktile ja humanitaarkatastroofile. Kõik osapooled peavad pöörduma tagasi läbirääkimiste laua taha. Me mõistame hukka ebaseaduslikud rünnakud ning ähvardused Iraani poolt, kuid ühele ebaseaduslikkusele teisega vastamine ei saa olla tee edasi.

Me jääme pühendunuks selle regiooni pikaajalisele stabiilsusele, mis tuleb saavutada de-eskaleerimise, diplomaatilise dialoogi ja rahvusvahelise õiguse austamise kaudu. Me kutsume üles pidama neid dialooge ÜRO raamistikus. Vaatamata käimasolevale sõjale Iraanis, kinnitame me üle enda vankumatut solidaarsust Ukrainaga vastakuti seismisel Venemaa jätkuva agressiooniga. Euroopa Liit peab hoidma ja tugevdama enda sanktsioonide režiimi Venemaa vastu, kindlustades täieliku rakendamise ja sulgedes kõik allesjäänud augud. Me kutsume kõiki liikmesriike üles täitma oma lubadusi Ukrainale rahalise ja humanitaarabi jätkamise ning ka sõjalise varustuse jätkuva tarnimisega.


Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Pikk intervjuu Hispaania peaministriga

Hispaania peaminister Pedro Sánchez andis veebiajalehele elDiario.es pika intervjuu, milles selgitas kõigepealt valitsuse välispoliitilisi seisukohti. Järgnevalt on siin toodud ära just see osa viidatud intervjuust. Küsimusi esitas väljaande peatoimetaja Ignacio Escolar.

Kas muretsete Donald Trumpi kättemaksu pärast Hispaaniale?

Ei. Hispaania seisukoht on järjepidev läbi aja nendes järjestikustes sõdades, mida me oleme viimase viie aasta jooksul näinud: Putini oma Ukrainas, Gazas… rahvusvahelise õiguse kaitsmine on Hispaania valitsuse poolt järjekindel positsioon. Teiseks see, et me kuulume sellesse ruumi, mille moodustab Euroopa Liit, ning Euroopa Komisjon on olnud selles asjas väga selge. Ja lõpuks, sest ma usun, et survestamine ei ole õige. Ameerika Ühendriikide liitlaseks olemine ei tähenda kõigega nõustumist.

Kas olete tundnud Hispaania vastu kaubandusembargo väljakuulutamisega silmitsi seistes toetust teiste Euroopa riikide poolt?

Euroopa Liidu sees ei ole ühist seisukohta, nagu see oli Ukraina osas. Aga Hispaania on alati hoidnud sama joont, nii Ukraina, Gaza kui ka Iraani osas: rahvusvahelise õiguse kaitsmine. See on olnud järjekindel seisukoht, mis on leidnud head vastukaja mitte üksnes teatud Euroopa valitsuste poolt, mis on oma seisukohta viimaste päevade jooksul muutnud, vaid ka suure osa Euroopa ühiskonna ja avaliku arvamuse poolt, mis on vastu sellele sõjale, mis ei too midagi head ja viib meid tagasi aastasse 2003, kui algas sõda Iraagis. Leidub erakondi, mis õigustavad seda sõda Iraanis, aga mina arvan, et nad ei ole midagi õppinud ja jätkavad kõiges vigade tegemist.

Von der Leyen väidab, et Euroopa vajab realistlikumat välispoliitikat ja et ei saa jääda lootma reeglitel põhinevale süsteemile. Mida te arvate sellest Euroopa Komisjoni presidendi ettepanekust?

Tema kõnes oli elemente, millega Hispaania saab nõustuda. Näiteks kaubanduspoliitika küsimus või siis rahvusvahelise õiguse ja riikliku suveräänsuse austamine Gröönimaa osas. Kuid lähtudes Hispaania välispoliitika vaatepunktist, meie tunneme ennast palju mugavamalt selle lähenemisega, mille on võtnud Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa.

“Eilne maailm” on ilma reegliteta maailm. Valik ei ole vana korra ja uue korra vahel, see on rahvusvahelise korra ja rahvusvahelise korratuse vahel, mis viis meid kahe maailmasõjani. Maailm muutub, aga Euroopa Liidu väärtused ja põhimõtted ei tohiks muutuda.

Kas von der Leyen helistas teile enne oma kõne? Kas olete temaga hiljuti rääkinud?

Ei. Ilmselgelt oli see Euroopa Komisjoni presidendi seisukohavõtt. Eile [esmaspäeval] oli mul võimalus rääkida Euroopa Ülemkogu eesistujaga.

Hispaania valitsus on olnud väga selge oma seisukohas, mis puudutab rahvusvahelise õiguse austamist. Meie räägime suveräänsusest ja territoriaalsest terviklikkusest. Räägime rahust, võitlusest vaesuse vastu, arengu rahastamisest, kliimapoliitikast ning sellest, kuidas reguleerida tehisintellektiga seonduvat, ja uute tehnoloogiate arendamisest.

Ja mida peaks Euroopa tegema?

Euroopa peab edendama reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning kaitsma multilateraalsust uuendatud kujul. Lääneriikide valitsused peavad tegema järeleandmisi, et muuta rahvusvaheline süsteem senisest representatiivsemaks. Me peame kaotama ÜRO-s vetoõigused. On kahtlemata kurioosne, et kaks ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget on Venemaa ja Ameerika Ühendriigid, mis on praegu need kaks suurjõudu, mis toovad maailma palju ebastabiilsust sõdadega Ukrainas ja nüüd ka Iraanis. Kui me teostame reforme ÜRO süsteemis, peame ühendama suured riigid nagu India, Aafrika maailmajao, Hiina ja Brasiilia nendesse organitesse palju laiemalt esindatuna.

Kas selline ÜRO reform on teostatav, kui Venemaa ja USA on selle vastu?

Seda tuleb teha, sest lõpuks on rahvusvaheline kord see, mida meie tahame, mida vajame ja mis on ka Euroopa huvides, mis on lõppude lõpuks samuti multilateraalne projekt, nagu seda on ka ÜRO süsteem.

Enne määratlesite te Ameerika Ühendriike liitlasena. Aga kas keegi, kes ähvardab annekteerida jõudu kasutades selliseid Euroopaga seotud alasid nagu Gröönimaa, on ikka veel liitlane?

Hispaania valitsus ja Euroopa on alati leidnud, et me vajame tugevat transatlantilist suhet. Kuigi see võib kõlada paradoksaalselt, tähendab selle transatlantilise suhte tugevdamine praegu Euroopa samba tugevdamist: meie majanduskasvu, meie julgeoleku ja meie ühise kaitsevõime. USA on selgelt kuulutanud, et Euroopa julgeoleku tagamine peab lasuma eurooplaste õlgadel.

Siit algavadki erimeelsused, sest kui me räägime majanduskasvust ja konkurentsivõimest, siis parempoolsed ja äärmusparempoolsed soovivad kliimapoliitika lammutamist. Aga Iraani kriisi majanduslikud mõjud, mis tulenevad selle mõjust nafta hinnale, näitavad, et strateegiline autonoomia sõltub energiamajanduse ümberkujundamisest, mille osas Hispaania on esirinnas ja mis muudab meid palju konkurentsivõimelisemaks, tänu taastuvenergiale toetumisele.

Teine näide: me oleme olnud väga vastu sellele, et kulutada riigikaitsele 5% SKP-st. Miks? Sest see ei elavdaks ega tugevdaks mitte niivõrd Euroopa kaitsetööstust, vaid seaks meid pigem hoopis palju suuremasse sõltuvusse USA tööstusest.

Opositsioon süüdistab, et teie “ei sõjale” teenib valimishuve. Mida vastate?

Seda, et seda sõda ei provotseerinud Hispaania. Selle sõja vallandasid ühepoolselt kaks riiki. Pealegi, me oleme kooskõlas ja järjepidevad selle välispoliitikaga, mida oleme järginud peaaegu kaheksa aastat valitsuses olles. Me ei lahenda Lähis-Ida ebastabiilset olukorda ära sellise ilmselge ebaseaduslikkusega.

Feijóo ja Abascal [konservatiivse Rahvapartei ja parempopulistliku erakonna Vox juhid] ütlevad “ei kõigele” peale sõja ja see “ei-ism”, mida praktiseerivad Rahvapartei ja Vox, ei ole midagi uut. Kõigis nendes kriisides, millega see valitsus on pidanud tegelema, alates pandeemiast, oleme alati seisnud vastamisi opositsiooniga, mis määratleb ennast lihtsalt kõigele “ei” ütlemise kaudu, minnes isegi vastuollu endaga. Nad ütlevad “jah” USA ja Iisraeli sõjale Iraanis, aga “ei” Hispaania solidaarsuse ulatumiseni sellise Euroopa riigini nagu Küpros.

Kui kaua võib see sõda teie arvates kesta? Milliseid stsenaariume valitsus kaalub?

Seda on raske ennustada, sest eile [esmaspäeval] me kuulsime, et Ameerika Ühendriikide president ütles, et see sõda on lõppemas. Nüüd, mil ka opositsioon pakub välja sotsiaalmajanduslikke meetmeid selle mõju leevendamiseks, arvan ma, et kõige odavam ja kõige rohkem elusid päästev meede on “ei sõjale”. Lõppegu see sõda võimalikult kiiresti.

Euroopa Liit kulutab relvastusele juba üle kahe korra rohkem kui Venemaa. Kas kaitse-eelarve suurendamine on tõesti vajalik või on olulisem liikuda ühise kaitse poole?

Me vajame rohkem koordineerimist, vaja on suuremat mastaapi ja seda on vaja selleks, et muuta meie kaitsekulutused efektiivsemaks. Debatt ei peaks käima peamiselt selle üle, mille peale me kulutame, vaid pigem selle üle, kuidas meie eurooplased suudaksime luua rohkem rikkust. Kas on mõistlik, et suured digikorporatsioonid asuvad teisel pool Atlandi ookeani? Kas on mõistlik, et Euroopast kantakse igal aastal umbes 600 miljardit eurot eurooplaste sääste USA majanduskasvu rahastamiseks? Kõik see on väga tihedalt seotud Euroopa suurte lahendamata ülesannetega, nagu säästu- ja investeerimisliit, ühise energiaturu lõpuleviimine ja digitaalne ühisturg.

Suur paradoks ja väljakutse Euroopa ees seisneb selles, et lisaks mitmete soovimatute šokkide ohvriks langemisele – Putin, Ukraina, USA, Iraan, Gaza – on meil Euroopa Ülemkogu laua ääres palju selliseid valitsusi, parempoolsete ja äärmusparempoolsete juhitavaid, mis üritavad renatsionaliseerida neid poliitikaid, mis on praegu Euroopa tasandi käes, selle asemel, et edendada seda föderaliseerumise protsessi, mida Euroopa vajab.

Ja mida saab Euroopa pakkuda maailmale?

Võimul, ütlevad teoreetikud, on kaks hooba: esiteks, kõva jõud, mis viitab sõjalisele võimekusele, aga siis on ka teine jõud, mida nimetatakse pehmeks, see on jõud anda õpetust, mõjutada ja olla pühendunud osaline suurtes debattides, millega inimkond silmitsi seisab ja kus Euroopa on referentspunkt.

Maailm vajab toetuspunkte, järjepidevust, sidusust, printsiipe ja väärtusi. Ja see ongi Euroopa. See on meie aluslepingutes ja see on see, mida meie Hispaania valitsuses kaitseme. Just seepärast, kui me ütlesime “ei sõjale”, tekkis uhkuslaine hispaanlaseks olemise üle mitte ainult meie maal, vaid ka paljudes teistes ühiskondades üle kogu planeedi. See tõsiasi, et Hispaania on täna samatähenduslik uhkusega, on suuresti seotud sellega, et meid seostatakse põhimõtete, väärtuste ja ka tulemustega. Me näitame, et Hispaania viis asju teha annab optimaalseid tulemusi meie ühiskondade keskklassi ja tööliste jaoks.

Mida te arvate Prantsusmaa plaanist suurendada enda tuumarelvade arsenali? Teie räägite pehmest jõust, aga see on kõige kõvem võimalikest. Kas Hispaania teeb koostööd?

Kahjuks aegus veebruari lõpus tuumarelvade leviku tõkestamist reguleeriv rahvusvaheline leping. Ja me oleme tunnistajateks tuumalõhkepeade suuremale varumisele maailmas. See on põhjus, miks ma nõudsin Müncheni julgeolekukonverentsil, et suured tuumariigid istuksid maha, et leppida läbirääkimiste teel kokku uues lepingus, mis piiraks ja vähendaks tuumavõimekusi. See juba ütleb ära Hispaania valitsuse seisukoha: meie ei taha rohkemate tuumarelvadega maailma, meie ei taha Euroopa tuumarelvastumist. Ja seetõttu me selles projektis ei osale.

Teie valitsus on palunud tühistada Euroopa Liidu sanktsioonid Venezuela vastu. Usute, et Delcy Rodríguez teostab ülemineku?

President Delcy Rodríguez on astunud samme selle ülemineku suunas, mis peab kulmineeruma vabade ja ausate valimistega koos kõigi nende garantiidega, mis puudusid kahjuks varasematel, nagu on märkinud ÜRO. Hispaaniale on kogunenud piisavalt ajaloolist kogemust, mida jagada Venezuela rahvaga, et seal saaks toimuda üleminek demokraatiale, kus venezuelalased ise, vabana sekkumisest, otsustavad enda valitsemise ja oma riigi tuleviku üle.


Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Hispaania peaministri pöördumine rahu poolt

Hispaania peaminister Pedro Sánchez

Hispaania sattus USA surve alla, sest ei lubanud kasutada oma territooriumil asuvaid baase USA ja Iisraeli sõjalises erioperatsioonis Iraani vastu. Sellega seoses tegi peaminister Pedro Sánchez kolmapäeval telepöördumise, milles selgitas rahvale valitsuse seisukohti. Järgnevalt on siin avaldatud selle tekst tervikuna ning lisatud kommentaar, mille tegi Euroopa Sotsialistliku Partei president Stefan Löfven, endine Rootsi peaminister.

Tere päevast, kallid kaasmaalased!

Pöördun täna teie poole, et teavitada teid Lähis-Idas puhkenud kriisist, Hispaania valitsuse seisukohast ja nendest sammudest, mida me ette võtame.

Nagu te teate, ründasid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael möödunud laupäeval Iraani, mis vastas omakorda sellega, et pommitas valimatult üheksat selle regiooni riiki ning Briti baasi, mis asub ühes Euroopa riigis, Küprosel.

Esmalt ja eelkõige tahan ma väljendada Hispaania rahva solidaarsust nende maadega, mida ründas ebaseaduslikult Iraani režiim.

Pärast seda on vaenutegevus jätkunud, kui mitte intensiivistunud, põhjustades sadu surmi kodudes, koolides ja haiglates. Ühtlasi on toimunud ka kollaps rahvusvahelistel aktsiaturgudel ning katkestus lennuliikluses ja Hormuzi väinal, mille kaudu, kuni hiljutise ajani, liikus 20% maailma gaasist ja naftast.

Keegi ei tea kindlalt, mis nüüd juhtub. Isegi nende eesmärgid, kes alustasid esimest rünnakut, on ebaselged.

Aga me peame olema valmis selleks, nagu ütlevad promootorid, et sellest tuleb pikk sõda, arvukate ohvritega ja ka tõsiste tagajärgedega globaalses mõõtmes majanduslikus mõttes.

Hispaania valitsuse seisukoht selles olukorras on selge ja järjepidev. See on see sama seisukoht, mida me oleme hoidnud Ukraina ja ka Gaza osas. Esiteks, ei tohi lubada rahvusvahelise õiguse kokkuvarisemist, mis kaitseb meid kõiki, eriti kõige haavatavamaid, tsiviilelanikkonda. Teiseks, ei tohi eeldada seda, et maailm saab lahendada oma probleeme ainult konfliktide kaudu, pommitamise kaudu. Ja lõpuks, ei tohi korrata minevikus tehtud vigu.

Lühidalt, Hispaania valitsuse seisukoha saab võtta kokku nelja sõnaga: no a la guerra (ei sõjale).

Maailm, Euroopa ja Hispaania on selles kohas olnud juba varemgi. 23 aastat tagasi vedas üks teine USA administratsioon meid sõtta Lähis-Idas. Sõtta, mille kohta öeldi, et seda peetakse, teoorias, selleks, et kõrvaldada Saddam Husseini massihävitusrelvad, tuua demokraatia ja kindlustada globaalset julgeolekut, aga mis, reaalsuses, vaadates tagasi, omas vastupidist mõju. See vallandas suurima ebaturvalisuse laine, mille all meie maailmajagu on pärast Berliini müüri langemist kannatanud.

Iraagi sõda viis džihadistliku terrorismi tohutu tõusuni, tõsise rändekriisini Vahemere idaosas ja üleüldise energiahindade kasvuni ning, sellest tulenevalt, elukalliduse kasvuni. See oli see kingitus, mille Assooride kolmik [USA president George W. Bush, Briti peaminister Tony Blair ja Hispaania peaminister José María Aznar] eurooplastele toona andis. Ebaturvalisem maailm ja viletsam elu.

On tõsi, et praegu on veel liiga vara teada, kas Iraani sõjal saavad olema samasugused tagajärjed nagu Iraagi omal. Kas see kukutab Iraani ajatollade kohutava režiimi või stabiliseerib selle regiooni.

Mida me teame, on aga see, et see ei loo õiglasemat rahvusvahelist korda ega vii suuremate palkade, paremate avalike teenuste ja tervema keskkonnani. Tegelikult, mida me võime praegu ette näha, see on suurem majanduslik ebakindlus, nafta ja gaasi hindade kasv.

See on põhjus, miks meie Hispaanias oleme selle katastroofi vastu, sest me saame aru, et valitsused on olemas selleks, et parandada inimeste elusid ja leida probleemidele lahendusi, mitte selleks, et neid hullemaks teha.

Ja on täiesti vastuvõetamatu, et need riigijuhid, kes ei suuda seda kohustust täita, kasutavad sõja suitsukatet selleks, et varjata enda läbikukkumist ning, selle käigus, täita taskuid vähestel valitutel – neil, kellel alati. Ainsatel, kes saavad kasu sellest, kui maailm lõpetab haiglate ehitamise ja hakkab valmistama rakette.

Seistes silmitsi selle olukorraga, teeb progressiivse koalitsiooni valitsus sama, mida see on teinud teistes konfliktides ja rahvusvahelistes kriisides.

Esmalt ja eelkõige, me abistame hispaanlasi, kes viibivad Lähis-Idas, ja aitame neil naasta meie riiki. Kui see, loomulikult, on nende soov. Välisteenistus ja relvajõud töötavad ööd ja päevad, et organiseerida evakuatsioonioperatsioone.

On selge, et need operatsioonid on väga delikaatsed, sest selle piirkonna õhuruum on ebaturvaline ja lennujaamade võrgustik on saanud rünnakutest raskelt kahjustada. Aga meie kaasmaalased võivad olla kindlad, et me kaitseme neid ja toome nad koju.

Teiseks, Hispaania valitsus uurib võimalikke stsenaariume ja võimalikke meetmeid, et abistada majapidamisi, töötajad, ettevõtteid ja iseendale tööandjaid, et leevendada selle konflikti majanduslikke mõjusid, kui see peaks osutuma vajalikuks.

Tänu meie majanduse dünaamilisusele ja valitsuse vastutustundlikule fiskaalpoliitikale on Hispaanial praegu olemas vajalikud vahendid, et sellise kriisiga taas silmitsi seista.

Meil on olemas võimekus, nagu ka poliitiline tahe, ning me teeme seda käsikäes sotsiaalpartneritega, nagu me tegime pandeemia ajal, energiakriisi ajal ja, nüüd lähemast ajast, tollikriisi ajal.

Kolmandaks, me teeme koostööd, nagu me oleme alati teinud, kõigi riikidega selles regioonis, mis pooldavad rahu ning rahvusvahelise õiguse järgimist, need on sama mündi kaks külge, toetades neid nende diplomaatiliste ja materiaalsete vahenditega, mida nad vajavad.

Me töötame oma Euroopa liitlastega koordineeritud ja tõeliselt efektiivse vastuse kallal. Ja me jätkame tööd, et saavutada õiglane ja püsiv rahu Ukrainas ja Palestiinas, kahes paigas, mida ei tohiks unustada.

Lõpuks, valitsus jätkab nõudmist, et vaenutegevus peatataks ja see sõda saaks diplomaatilise lahenduse. Ja ma tahan öelda selgelt, et õige sõna on just “nõudmist”. Sest Hispaania on täieõiguslik liige Euroopa Liidus, NATO-s ja rahvusvahelises kogukonnas. Ja sest see kriis puudutab ka meid, eurooplasi, ja seega ka hispaanlasi.

Ja see on põhjus, miks me peame nõudma täie otsusekindlusega Ameerika Ühendriikidelt, Iraanilt ja Iisraelilt, et nad peatuksid enne, kui on liiga hilja.

Ma olen öelnud seda palju kordi ja kordan seda nüüd taas: ühele ebaseaduslikkusele ei saa vastata teisega, sest see on see, kuidas algavad inimkonna suured katastroofid.

Meenutagem kuidas, pärast esimese maailmasõja algust 20. sajandil, augustis 1914, küsis keegi toonaselt Saksamaa kantslerilt, kuidas esimene maailmasõda algas. Ja tema vastas, kehitades õlgu ja öeldes sõna-sõnalt: “Ma soovin, et teaksin. Ma soovin, et teaksin.”

Ikka ja jälle puhkevad suured sõjad sündmusteahela tõttu, mis väljub kontrolli alt, põhjuseks valearvestused, tehnilised vead või ettenägematud asjaolud.

Seetõttu peame me õppima ajaloost ega saa mängida Vene ruletti miljonite inimeste saatusega.

Selle konfliktiga seotud jõud peavad koheselt lõpetama vaenutegevuse ning pühenduma dialoogile ja diplomaatiale.

Ja meie ülejäänud peame tegutsema järjepidevalt, hoidma nüüd ülal neid samu väärtusi, mida me hoiame ülal siis, kui me räägime Ukrainast, Gazast, Venezuelast või Gröönimaast.

Sest küsimus ei ole selles, kas me pooldame või ei poolda ajatollasid. Keegi ei tee seda. Kindlasti mitte Hispaania rahvas ja kindlasti mitte Hispaania valitsus.

Küsimus on aga selles, kas me seisame või ei seisa rahvusvahelise õiguse ning, sellest tulenevalt, rahu poolel.

Hispaania rahvas mõistis alati hukka Saddam Husseini diktatuuri Iraagis, aga see ei viinud seda toetama Iraagi sõda, sest see oli ebaseaduslik, ebaõiglane ega suutnud tõeliselt lahendada peaaegu ühtegi neist probleemidest, millega see pidi väidetavalt tegelema.

Samal moel, mõistame me hukka Iraani režiimi, mis represseerib ja mõrvab jõhkralt omaenda kodanikke, eriti naisi.

Aga samal ajal, lükkame me tagasi selle konflikti ning kutsume üles diplomaatilisele ja poliitilisele lahendusele.

Mõned süüdistavad meid, et oleme seda tehes naiivsed, aga naiivne on hoopis arvamus, et vägivald on lahendus. On naiivne uskuda, et demokraatiad või austus rahvuste vahel võivad sündida varemetest. Või arvata, et pimeda ja alandliku kuulekuse praktiseerimine on üks juhtimise vorm.

Otse vastupidi, mina usun, et see seisukoht ei ole üldse naiivne; see on koherentne ning, sellest tulenevalt, meist ei saa kaasosalisi milleski, mis on maailmale halb ja ühtlasi ka vastuolus meie väärtuste ja huvidega, lihtsalt hirmust kellegi kättemaksu ees.

Sest meil on täielik kindlus meie riigi majandusliku, institutsionaalse ja ma ütleksin isegi, et moraalse jõu suhtes. Ja selle pärast, et sellistel aegadel on meil uhkem tunne kui kunagi varem olla hispaanlased.

Me oleme teadlikud raskustest, aga me teame ka seda, et tulevik ei ole ette määratud, et see vägivallaspiraal, mida paljud peavad juba iseenesestmõistetavaks, on täiesti välditav, ning et inimkond võib siiski jätta seljataha nii ajatollade fundamentalismi kui ka sõjakoledused.

Mõned ütlevad, et oleme selles lootuses üksi, aga ka see ei vasta tõele. Hispaania valitsus seisab koos nendega, kellega see peab seisma. See seisab nende väärtustega, mille meie vanemad ja vanavanemad kinnistasid meie konstitutsiooni. Hispaania seisab koos Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. See seisab koos ÜRO hartaga. See seisab koos rahvusvahelise õigusega ning sellest tulenevalt rahu ja riikide rahumeelse kooseksisteerimisega.

Me seisame ka koos paljude teiste valitsustega, kes jagavad meie vaateid, ning miljonite kodanikega üle kogu Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lähis-Ida, kes ei taha tulevikuks rohkem sõda ja ebakindlust, vaid rahu ja heaolu.

Sest esimestest saavad kasu vaid vähesed.

Ja viimased tulevad kasuks meile kõigile.

Suur tänu teile.


Stefan Löfveni kommentaar

Endine Rootsi peaminister Stefan Löfven

Euroopa sotsiaaldemokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Sotsialistliku Partei president Stefan Löfven, endine Rootsi peaminister (ametis 2014–2021), tegi Hispaania peaministri kõne peale järgmise avalduse.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez näitab sellist põhimõttekindlat ja vaprat juhtimist, mida Euroopa praegusel hetkel vajab. Seismine rahvusvahelise õiguse eest on hädavajalik, et säilitada seda globaalset korda, mis on kindlustanud rahu ja koostööd aastakümneid.

Kõigis nendes konfliktides, ei tohi meie kaotada kunagi silmist sõja hinda inimeludes. Gaza, Iisraeli, Ukraina ja Iraani lapsed ei ole erinevad. Nende eludel on sama väärtus ja need väärivad samasugust kaitset.

Iraani režiim jätkab omaenda kodanike vägivaldset represseerimist, keelates neile vabadust, mida nad väärivad. Meie mõistame selle tugevalt hukka.

Samal ajal riskeerivad sõjalised aktsioonid, mis ei toetu rahvusvahelisele õigusele, veelgi destabiliseerida niigi habrast regiooni. Iraani hiljutised eskaleerivad reaktsioonid üle Lähis-Ida vaid rõhutavad, kui kiireloomuline on vajadus hoida ära vastasseisu-spiraali.

Sellistel hetkedel on järjekindlus rahvusvahelise õiguse ülalhoidmisel tähtis. Samad põhimõtted peavad kehtima kõikjal. Ühele ebaseaduslikkusele teisega vastamine vaid süvendab ebastabiilsust ja riskeerib viia ohtliku eskalatsiooni-spiraalini.

Peaminister Sánchez esindab mitte üksnes Hispaania valitsuse seisukohta – ta seisab nende väärtuste ning põhimõtete eest, mis on Euroopa Liidu ja rahvusvahelise korra aluseks.

Me seisame täiesti solidaarsena Küprosega nende otseste ohtude järel, millega see nüüd silmitsi seisis. Euroopa peab seisma ja tegutsema üheskoos.

Mina olen sügavalt mures selle pärast, kui vähe on olnud reaktsioone teistelt Euroopa juhtidelt. Euroopa Liit peab tegutsema kärmelt ning otsustavalt, et kaitsta oma liikmesriike ja hoida ülal rahvusvahelist õigust.


Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).