
See artikkel valmis 21. mail ja sai saadetud ERR-i portaali arvamustoimetajale, aga on jäänud seal avaldamata. Vahepeal jõudis meie välisminister Margus Tsahkna samas kuulutada, et Euroopa tõmbamine läbirääkimistesse Ukrainaga on Putini eesmärk. Sellest hoolimata kinnitas aga Riigikogu väliskomisjon sel nädalal Eesti lähtekohad võimalikeks läbirääkimisteks Venemaaga, sest just see on üks teemadest, mida hakatakse arutama täna Küprosel toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite mitteametlikul kohtumisel.
Eestil on aeg loobuda jaanalinnupoliitikast ja haarata hoopis juhtroll, et Euroopa Liitu hakkaks Ukraina sõja lõpetamiseks Venemaaga peetavatel läbirääkimistel esindama meie vaatepunktist võimalikult sobiv isik. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas selleks ei sobi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 17. mail pärast vestlust Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, et Euroopa Liit peaks määrama ära enda esindaja Venemaaga peetavatele läbirääkimistele rahu saavutamiseks. “Me mõlemad nõustume, et Euroopa peab olema läbirääkimistesse kaasatud. On oluline, et sellel oleks tugev hääl ja kohalolek selles protsessis ning tasub määrata kindlaks, kes täpselt Euroopat esindab,” rõhutas Zelenskõi.
Eestis jäi see uudis nüüd kahjuks suurema tähelepanuta. Varem on meie presidendi samalaadseid mõtteavaldusi praeguse valitsuse ja valitsuskoalitsiooni liikmete poolt päris teravalt kritiseeritud. Zelenskõi sõnad võiksid olla neile äratuskellaks – Euroopa Liidu esindajat on vaja läbirääkimiste laua taha mitte alles pärast sõja lõpetamist, et hakata siis Venemaaga suhteid taastama, vaid juba lähemal ajal, et ta toetaks seal Ukraina positsioone. Olukorras, kus USA praeguse administratsiooni esindajad kalduvad survestama Ukrainat tegema järeleandmisi Venemaale, on vaja tekitada neile Euroopa poolt vastukaal.
Ametikoha järgi peaks selleks teoreetiliselt sobima Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Lõppude lõpuks loodigi see koht ju selleks, et oleks olemas üks konkreetne inimene, kes saab Euroopa Liitu sellistes asjades esindada.
Praktikas on lugu paraku keerulisem. Kadri Simson märkis hiljuti ERR-ile antud intervjuus, et kui Euroopa Liidu esindajaks läbirääkimistel Venemaaga sobiks Kaja Kallas, ei otsitaks selleks praegu kedagi teist. Lisan täpsustuseks, et Kallase ebadiplomaatiliselt teravad väljaütlemised ja varjamatu skeptilisus Venemaaga läbirääkimiste pidamise suhtes on vaid osa, võib-olla väiksem osa probleemist. Suurem häda on selles, et Venemaa ei pruugi tõesti pidada läbirääkimisi heas usus ja võib hakata kasutama neid ära võimalusena Kallase (või ükskõik millise teise neil osaleva Euroopa Liidu kõrge ametniku) avalikuks alandamiseks, naeruvääristamiseks ja mõnitamiseks. Arvestades seda, millise põlgusega suhtutakse Euroopa Liitu kui institutsiooni praeguses USA administratsioonis, võivad minna sellega kaasa ka ameeriklased.
Eeltoodust tulenevalt peaks Euroopa Liidu esindaja läbirääkimistel Venemaaga tulema mõnest liikmesriigist, mitte Euroopa Liidu institutsioonide ametnike hulgast. Venemaa president Vladimir Putin pakkus lahkelt, et selleks võiks olla endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder, kuid tema ei ole varasema Venemaa huvide teenimise tõttu vastuvõetav isegi sakslastele. Rahvusvahelise meedia andmetel arutavad Euroopa Liidu välisministrid, kas selleks võiks saada Angela Merkel või Mario Draghi. Merkel on ennast juba ise välistanud ja öelnud, et Euroopa Liidu esindaja peaks tulema praeguste juhtide hulgast, sest ei oleks muidu teiste poolt tõsiseltvõetav.
Nende inimeste ring, kelle hulgast valida, ei ole seega tegelikult väga lai. Minu arvates sobiks Euroopa Liidu esindajaks nendel läbirääkimistel kõige paremini Itaalia välisminister Antonio Tajani. 72-aastane Tajani on sisuliselt samast põlvkonnast, kuhu kuuluvad Trump, Putin, Lavrov ja Witkoff. Ta on külmavereline, raudse närviga mees, kellel on seljataga pikk ning silmapaistev poliitiline karjäär paremkonservatiivse poliitikuna nii Itaalias kui ka Euroopa Liidu tasandil. Tema juhitav erakond Forza Italia on osa Euroopa Liidus domineerivast Euroopa Rahvaparteist. Ta on pidanud palju mitmesuguseid keerulisi läbirääkimisi, sealhulgas venelastega.
Tajani oleks Euroopa Liidu esindajana läbirääkimistel Venemaaga kindlasti tõsiseltvõetav. Ta pooldab ka tugevalt ühinenud Euroopat ja Itaalia praeguse valitsuse toetus Ukrainale on tulenenud suuresti tema tööst. Tema puhul ei oleks vaja karta, et Euroopa Liidu esindaja hakkab eirama nendel läbirääkimistel Ukraina huve. Seetõttu võiks ta minu arvates juba 18.-19. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult sellesse rolli ära määrata, kui ta muidugi ise nõus on.
Selle asemel, et ignoreerida nüüd pead liiva alla peites Venemaaga peetavatel läbirääkimistel osalemise vajadust, võiks Eesti hoopis initsiatiivi haarata. Pakkuda välja, et Euroopa Liidu esindajaks nendel läbirääkimistel võiks saada Tajani. Selgitades samas, et tema ülesandeks peaks olema toetada Ukraina positsioone. Ja rõhutades ühtlasi, et jõudmine rahulepinguni ei muudaks olematuks seda, et Venemaa sooritas Ukrainat rünnates agressioonikuriteo, mille eest vastutajad peavad jõudma rahvusvahelise kohtu ette. Selline positsioon oleks mõistlik, reaalsust arvestav ega läheks vastuollu Eesti senise poliitikaga.
Kui nendel läbirääkimistel osalemise vajadust nüüd lihtsalt ignoreeritakse, võib juhtuda, et Euroopa Liidu esindajaks saab lõpuks mõni Eesti vaatepunktist ebasobiv isik, kellest ei kujune Ukrainale sellist tuge, mida president Zelenskõi praegu saada loodab.
PS. Olgu siin lisatud, et Tsahkna esines oma sõnavõtuga ajal, mil oli juba nädal aega avalikult teada, et Ukraina taotleb praegu eurooplastelt aktiivselt abi läbirääkimiste kaudu Venemaaga rahuni jõudmiseks – tundub, et meie välisministeeriumis elatakse mingis täiesti omaette infomullis, mille kokkupuude reaalsusega on järjest väiksem.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

