Ungaris nädal tagasi toimunud parlamendivalimistel antud hääled said lõpuks kõik loetud. Viimastel andmetel saab Péter Magyari erakond TISZA 199-kohalises parlamendis 141 kohta ja senise peaministri Viktor Orbáni toetajad 52. Oma kuus kohta säilitab rahvuslik-konservatiivne Meie Kodumaa, mis kuulus Orbáni valitsuse suhtes opositsiooni, aga esindab talle poliitiliselt lähedasi seisukohti radikaalsemas vormis.
Kirjutasin poliitilistest arengutest Ungaris pikemalt viimati enne kaheksa aastat tagasi toimunud parlamendivalimisi. Orbán ja tema liitlased olid kaotanud juba toona enamike ungarlaste toetuse, kuid püsisid võimul tänu opositsiooni killustatusele ja enda huvides muudetud valimisseadusele, mis soosib tugevalt paremini organiseerunud suuremaid erakondasid. 2022. aasta valimisteks õnnestus opositsioonil lõpuks moodustada laiapõhjaline valimiskoalitsioon, kuid loodetud edu siis ei saavutatud – tulemus jäi tagasihoidlikumaks liidetavate summast, valimisaktiivsus langes ning FIDESZi ja selle alalise valimisliitlase Kristlik-Demokraatliku Rahvapartei (KDNP) nimekiri sai 54,13% häältest ja 135 kohta parlamendis.
TISZA parteinimekiri kogus nüüd 53,18% häältest ehk isegi veidi väiksema osa, kuid kohti saadi rohkem, sest ühemandaadilistes ringkondades, kust valitakse 106 saadikut, esineti paremini. FIDESZ-KDNP nimekiri sai nüüd 38,61%, Meie Kodumaa oma 5,63% häältest.
Kas need valimised olid ausad?
EKRE esimees Martin Helme rääkis esmaspäeval Kuku Raadiole antud intervjuus, et valimiste tavapärasest kõrgem osalusprotsent, eriti välismaal elavate inimeste hulgas, peaks tekitama kõigil väga suuri küsimusi. Helme väitel olid need lisandunud uued valijad kõik TISZA valijad – see peaks justkui näitama, et toimus tulemuste võltsimine TISZA kasuks. “Rahvusliku ja suveränistliku valitsuse asemel upitati välisjõudude poolt pukki globalistlik Brüsseli käsutäitja,” väitis ta eraldi kommentaaris, mille peale Viljandi linnavolinik Tõnis Tulp kutsus koguni üles relvi haarama, sest muu enam ei aitavat.
Jääb ainult üle loota, et keegi ei hakka nende hüsteerikute pärast nüüd Eestis päriselt paugutama. Tegelikkuses sai näiteks posti teel antud häältest ametlike tulemuste kohaselt 84,23% FIDESZ–KDNP, kuid TISZA vaid 13,82% ja Meie Kodumaa 1,45%. Kas selline üldisest oluliselt erinev häälte jaotus tundub usutav? Kui keegi nende valimiste tulemusi moonutab, siis saavad need olla ju ainult senised võimuringkonnad, kes kontrollivad riigiaparaati. Aga ise ei hakka nad seda loomulikult tunnistama.
Ungari senine peaminister Viktor Orbán, erakonna FIDESZ juht, teatas juba pühapäeva õhtul, et “nende valimiste tulemus on meie jaoks valus, kuid see on selge, võimalust ja vastutust valitseda ei antud meile. Ma õnnitlen võitnud erakonda.” Ta lisas, et FIDESZile usaldas oma hääle ligi kaks ja pool miljonit valijat, kelle teenimist jätkatakse nüüd opositsioonis. Samas ütles Orbán sedagi, et on eriti tänulik piiritagant tulnud toetuse pärast. KDNP fraktsiooni aseesimees Lőrinc Nacsa rõhutas samuti, et välismaal elavad ungarlased hääletasid rekordilisel arvul. Tema sõnul näitab see, et otsuseid langetatakse koos nendega.
Olgu siin lisatud, et Ungaris kohapeal oli valimisaktiivsus siiski veidi kõrgem kui välismaal elavate ungarlaste hulgas. Nii et Helme võinuks enne Ungari valimistulemuste kahtluse alla seadmist konsulteerida oma sealsete liitlastega. Nemad rääkinuks talle, et tavapärasest tunduvalt kõrgem valimisaktiivsus annab uuele parlamendile tugeva demokraatliku legitiimsuse ja nüüd ei saa enam keegi väita, et Ungari ei ole demokraatlik riik. Just seda rääkisid nad pärast valimisi Ungari enda rahvale.
“Ungarlased tegid eilsetel valimistel selge otsuse. Selle, et nüüdsest usaldavad nad TISZA riiki juhtima. See tähendab, et meile antud ülesanne on olla parlamentaarne kontroll ja opositsioon. Me peame seda aktsepteerima,” kirjutas FIDESZi eurosaadik Csaba Dömötör esmaspäeval Facebookis. “Eilne tulemus on ühtlasi tõestus, et Ungari valimissüsteem on stabiilne, on olnud seda aastakümneid. Nüüd on kadunud süüdistused valelipu-operatsioonides ja Venemaa kasuks spioneerimises ja Brüsselist tulnud õnnitlustes isegi ei mainitud väidetavaid valimispettusi.”
“Valimiste selgel tulemusel on ehk rahustav mõju sellele äärmiselt pingelisele õhkkonnale. Parempoolne kogukond tunnistab väärikusega seda tulemust, ilma et keegi tahaks hakata seda vaidlustama või ähvardaks kedagi fataalsete tagajärgedega või koguni sellega, et pakib asjad kokku ja kolib välismaale,” lisas ta samas. “Meie ei lähe kuhugi, meie jääme. See on meie kodumaa. Meie elame siin, kõik mida ja keda me armastame on seotud selle paigaga. Kui me saame valimistel võidu, siis oleme me pühendunud saadud usalduse õigustamisele. Kui me ei saavuta enamuse usaldust, siis aktsepteerime me seda pead püsti. Selline on demokraatia.”
Režiimimuutust ei ole veel toimunud
Nelja aasta eest valimistel osalenud liberaalset demokraatiat pooldavate opositsiooniliste jõudude koalitsioon lagunes siis kohe pärast valimisi. Mitmed selle ridadesse kuulunud erakonnad otsustasid nüüd kandidaatide ülesseadmisest loobuda, et suurendada TISZA võimalusi Orbáni kukutamiseks. “Kuid valitsuse vahetumine ei ole eesmärk ise, vaid samm režiimimuutuse suunas,” rõhutas liberaalne Momentum sellest eelmise aasta suvel teatades. “Režiimimuutuse ja demokraatliku ülemineku kõige olulisemate esimeste elementide hulgas on see, et uus parlament kindlustaks võimalikult kiiresti kohtusüsteemi sõltumatuse ning annaks riigile uue meedia- ja valimisseaduse.”
Eelmine kord parlamendis üheksa kohta saanud Momentumi kandidaadid nüüd valimistel ei osalenud, aga erakond tegi aktiivselt kampaaniat muutuse poolt. “Režiimimuutus võib alata!” hõiskasid nad oma valimisjärgses avalduses.
Ungari Sotsialistlik Partei, mis sai eelmiste valimistega parlamendis 10 kohta, otsustas astuda nüüd kõrvale veebruaris. “Praegune valimissüsteem baseerub legaliseeritud pettusel, selle toimimine on ebaaus ja see piirab võimalusi praeguse režiimi väljavahetamiseks,” selgitasid sotsid. “Selles ebatavalises olukorras saab režiimi kukutada ainult ebatavalisel moel: vaid siis, kui igas ühemandaadilises valimisringkonnas kandideerib FIDESZi kandidaadi vastu ainult kõige tugevam opositsiooniline kandidaat.”
Ka sotsid tegid nüüd aktiivselt kampaaniat muutuse poolt. “Pärast valitsuse vahetumist algatame me koheselt uue, proportsionaalsema valimissüsteemi väljatöötamise, et saaks rajada ausama poliitilise konkurentsi ja solidaarsema Ungari,” teatasid nad samas.
Pärast valimisi Magyari ja tema kaaslasi õnnitledes märkisid sotsid, et seda muutust ei oleks saanud tulla ilma kõigi nende erakondade ja saadikuteta, kes palusid oma toetajatel valida nendel valimistel TISZA kandidaate. Nad rõhutasid, et nüüd peab algama tõeline režiimimuutus, vaja on kehtestada uus, demokraatlik, proportsionaalsem valimissüsteem. Erakond ise tahab saada poliitilise vasaktiiva rekonstrueerimise veduriks.
Vana opositsiooni suurim jõud Demokraatlik Koalitsioon, 2004–2009 peaministriks olnud Ferenc Gyurcsány loodud sotsiaaldemokraatlik erakond, mis sai eelmiste valimistega parlamendis 15 kohta, otsustas nüüd valimistel osaleda, kuid põrus täielikult. Selle nimekiri sai vaid 1,10% häältest. Liberaalsemad valijad koondusid selgelt TISZA taha. Just otsusega valimistel osaleda andis Demokraatlik Koalitsioon endale nüüd ilmselt surmalaksu.
Meie Kodumaa asepresident Előd Novák märkis, et kui varem oli parlamendis seitse opositsioonierakonda, siis nüüd saab neid olema kaks, mis muudab tema erakonna seisukohad meedias nähtavamaks. Meie Kodumaa saab olema mitte vihane, vaid konstruktiivne opositsioon, ning toetab ungarlaste huvidest lähtuvaid ettepanekuid sõltumata sellest, kes neid esitavad. Kas see tähendab ka toetust valimissüsteemi muutmisele, see on ebaselge. Varem on nad propageerinud hoopis mõtet siduda hääleõigus kirjaoskusega, milles kriitikud nägid lihtsalt katset juhtida arutelu kõrvale valimissüsteemi muutmiselt.
Olukord on nüüd seega selline, et kogu senine liberaalne opositsioon pühitakse parlamendist minema. Euroopa Rahvaparteiga seotud paremtsentristliku TISZA ridades pääseb sinna palju täiesti uusi inimesi. Péter Magyar ja tema toetajad räägivad entusiastlikult, et keeratud on uus lehekülg, alanud on uus peatükk jne. Aga mida see endaga tegelikult kaasa toob, seda me veel ei tea.
Orbánist saab Ungari uus välisminister
Nii palju on selge, et uueks välisministriks saab Orbán, nimelt Anita Orbán (sünd. 3. juuli 1974), kes kutsuti (töölt valitsussuhete juhina Vodafone peakorteris) TISZA ridadesse, et ta hakkaks juhtima just välispoliitika kujundamist.
Anita Orbán kuulus Viktor Orbáni esimeste valitsuste välisministri János Martonyi (ametis 1998–2002 ja 2010–2014) lähikonda. 2010. aastal oli temast juba saanud FIDESZi kandidaat valimistel, kuid ta taandas siis ootamatult enda kandidatuuri “tervislikel põhjustel” (tõenäoliselt selle tõttu, et üks tema abikaasaga seotud ettevõte oli sattunud uurimise alla). Pärast FIDESZi võitu asus ta välisministeeriumis tööle energiajulgeoleku eest vastutava suursaadikuna.
Olles kritiseerinud varem sotside valitsuse välispoliitikat ja energiasõltuvust Venemaast, tema raamatus “Power, Energy, and the New Russian Imperialism” (2008) on muide juttu ka Eesti-Vene suhetest, toetas ta tugevalt euroatlandi koostööd ja sobis hästi Martonyi välisministeeriumi, kuid Moskva-sõbraliku Péter Szijjártóga jäi tema koostöö lühikeseks. 2015. aastal kolis naine Suubritanniasse, kus töötas LNG-sektoris USA energiahiidude harukontorites. 2021. aastal naasis Ungarisse Vodafone palgale, kuid selle kohaliku haru mahamüümisel 2023. aastal läks tagasi Londonisse, kus temast sai üleilmse Vodafone valitsussuhete juht.
Anita Orbán on lõpetanud Budapesti Corvinuse ülikooli (1997), kuid omandanud seejärel Ameerika Ühendriikides kaks magistrikraadi (ajaloos ning rahvusvahelistes suhetes ja diplomaatias) ja kaitsnud seal ka doktorikraadi (2007), mille kinnituseks on ka juba ülalnimetatud raamat. Tema alma mater on Tuftsi Ülikool, täpsemalt Fletcher School of Law and Diplomacy. Ta on olnud seotud ka mitmete mõttekodade, sealhulgas Euroopa Välissuhete Nõukoguga.
Jaanuaris TISZA ridadesse astudes rõhutas Orbán vajadust taastada Ungari-Poola lähedane sõprus, luua tugev Kesk-Euroopa tugevas Euroopa Liidus ja selle südamena tõeliselt suveräänne Ungari, mis suudab seista ka ungarlaste eest teistes riikides. Magyar kavatseb teha peaministrina esimese välisvisiidi Varssavi. Orbán tõi pärast valimisi uue valitsuse prioriteedina välja aga lähedase, tugeva ja stabiilse suhte kujundamise Saksamaaga, mis jääb Ungari jaoks kõige olulisemaks majanduspartneriks ning suurimaks välisinvesteeringute lähtepunktiks. Oluliseks peetakse ka läbisaamise parandamist ukrainlastega.
Eesti vaatepunktist on oluline, et Ungari saab nüüd tõenäoliselt väga hea välisministri, kes tugevdab seda riiki usaldusväärse partnerina Euroopa Liidu ja NATO raames tehtavas koostöös. Eriti praeguses olukorras tulevad Euroopale kasuks ka tema teadmised ja varasemad kogemused energiajulgeoleku valdkonnas.
TISZA võitu saab osaliselt seletada kindlasti FIDESZi varasema toetusbaasi ja Ungari võimueliidi lõhenemisega. Péter Magyarilt oodatakse muu hulgas, et ta taastaks rahavood Euroopa Liidust. Minu arvates võiks Euroopa Liit olla selles osas valmis vastutulekuteks, kuid peaks samas siiski nõudma uuelt valitsuselt kõigepealt selget pühendumist õigusriikluse taastamisele ja demokraatlikele väärtustele. Valimissüsteemi reform on hädavajalik, sest ilma selleta võib kesta sisuliselt edasi vana režiim uues kuues. Üks suur küsimärk ja vastuoluline kuju on seejuures Magyar ise, aga tema kohta tuleb teha siia nähtavasti hoopis eraldi postitus.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).