Rubriik: Euroopa

See artikkel valmis 21. mail ja sai saadetud ERR-i portaali arvamustoimetajale, aga on jäänud seal avaldamata. Vahepeal jõudis meie välisminister Margus Tsahkna samas kuulutada, et Euroopa tõmbamine läbirääkimistesse Ukrainaga on Putini eesmärk. Sellest hoolimata kinnitas aga Riigikogu väliskomisjon sel nädalal Eesti lähtekohad võimalikeks läbirääkimisteks Venemaaga, sest just see on üks teemadest, mida hakatakse arutama täna Küprosel toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite mitteametlikul kohtumisel.

Eestil on aeg loobuda jaanalinnupoliitikast ja haarata hoopis juhtroll, et Euroopa Liitu hakkaks Ukraina sõja lõpetamiseks Venemaaga peetavatel läbirääkimistel esindama meie vaatepunktist võimalikult sobiv isik. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas selleks ei sobi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 17. mail pärast vestlust Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, et Euroopa Liit peaks määrama ära enda esindaja Venemaaga peetavatele läbirääkimistele rahu saavutamiseks. “Me mõlemad nõustume, et Euroopa peab olema läbirääkimistesse kaasatud. On oluline, et sellel oleks tugev hääl ja kohalolek selles protsessis ning tasub määrata kindlaks, kes täpselt Euroopat esindab,” rõhutas Zelenskõi.

Eestis jäi see uudis nüüd kahjuks suurema tähelepanuta. Varem on meie presidendi samalaadseid mõtteavaldusi praeguse valitsuse ja valitsuskoalitsiooni liikmete poolt päris teravalt kritiseeritud. Zelenskõi sõnad võiksid olla neile äratuskellaks – Euroopa Liidu esindajat on vaja läbirääkimiste laua taha mitte alles pärast sõja lõpetamist, et hakata siis Venemaaga suhteid taastama, vaid juba lähemal ajal, et ta toetaks seal Ukraina positsioone. Olukorras, kus USA praeguse administratsiooni esindajad kalduvad survestama Ukrainat tegema järeleandmisi Venemaale, on vaja tekitada neile Euroopa poolt vastukaal.

Ametikoha järgi peaks selleks teoreetiliselt sobima Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Lõppude lõpuks loodigi see koht ju selleks, et oleks olemas üks konkreetne inimene, kes saab Euroopa Liitu sellistes asjades esindada.

Praktikas on lugu paraku keerulisem. Kadri Simson märkis hiljuti ERR-ile antud intervjuus, et kui Euroopa Liidu esindajaks läbirääkimistel Venemaaga sobiks Kaja Kallas, ei otsitaks selleks praegu kedagi teist. Lisan täpsustuseks, et Kallase ebadiplomaatiliselt teravad väljaütlemised ja varjamatu skeptilisus Venemaaga läbirääkimiste pidamise suhtes on vaid osa, võib-olla väiksem osa probleemist. Suurem häda on selles, et Venemaa ei pruugi tõesti pidada läbirääkimisi heas usus ja võib hakata kasutama neid ära võimalusena Kallase (või ükskõik millise teise neil osaleva Euroopa Liidu kõrge ametniku) avalikuks alandamiseks, naeruvääristamiseks ja mõnitamiseks. Arvestades seda, millise põlgusega suhtutakse Euroopa Liitu kui institutsiooni praeguses USA administratsioonis, võivad minna sellega kaasa ka ameeriklased.

Eeltoodust tulenevalt peaks Euroopa Liidu esindaja läbirääkimistel Venemaaga tulema mõnest liikmesriigist, mitte Euroopa Liidu institutsioonide ametnike hulgast. Venemaa president Vladimir Putin pakkus lahkelt, et selleks võiks olla endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder, kuid tema ei ole varasema Venemaa huvide teenimise tõttu vastuvõetav isegi sakslastele. Rahvusvahelise meedia andmetel arutavad Euroopa Liidu välisministrid, kas selleks võiks saada Angela Merkel või Mario Draghi. Merkel on ennast juba ise välistanud ja öelnud, et Euroopa Liidu esindaja peaks tulema praeguste juhtide hulgast, sest ei oleks muidu teiste poolt tõsiseltvõetav.

Nende inimeste ring, kelle hulgast valida, ei ole seega tegelikult väga lai. Minu arvates sobiks Euroopa Liidu esindajaks nendel läbirääkimistel kõige paremini Itaalia välisminister Antonio Tajani. 72-aastane Tajani on sisuliselt samast põlvkonnast, kuhu kuuluvad Trump, Putin, Lavrov ja Witkoff. Ta on külmavereline, raudse närviga mees, kellel on seljataga pikk ning silmapaistev poliitiline karjäär paremkonservatiivse poliitikuna nii Itaalias kui ka Euroopa Liidu tasandil. Tema juhitav erakond Forza Italia on osa Euroopa Liidus domineerivast Euroopa Rahvaparteist. Ta on pidanud palju mitmesuguseid keerulisi läbirääkimisi, sealhulgas venelastega.

Tajani oleks Euroopa Liidu esindajana läbirääkimistel Venemaaga kindlasti tõsiseltvõetav. Ta pooldab ka tugevalt ühinenud Euroopat ja Itaalia praeguse valitsuse toetus Ukrainale on tulenenud suuresti tema tööst. Tema puhul ei oleks vaja karta, et Euroopa Liidu esindaja hakkab eirama nendel läbirääkimistel Ukraina huve. Seetõttu võiks ta minu arvates juba 18.-19. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult sellesse rolli ära määrata, kui ta muidugi ise nõus on.

Selle asemel, et ignoreerida nüüd pead liiva alla peites Venemaaga peetavatel läbirääkimistel osalemise vajadust, võiks Eesti hoopis initsiatiivi haarata. Pakkuda välja, et Euroopa Liidu esindajaks nendel läbirääkimistel võiks saada Tajani. Selgitades samas, et tema ülesandeks peaks olema toetada Ukraina positsioone. Ja rõhutades ühtlasi, et jõudmine rahulepinguni ei muudaks olematuks seda, et Venemaa sooritas Ukrainat rünnates agressioonikuriteo, mille eest vastutajad peavad jõudma rahvusvahelise kohtu ette. Selline positsioon oleks mõistlik, reaalsust arvestav ega läheks vastuollu Eesti senise poliitikaga.

Kui nendel läbirääkimistel osalemise vajadust nüüd lihtsalt ignoreeritakse, võib juhtuda, et Euroopa Liidu esindajaks saab lõpuks mõni Eesti vaatepunktist ebasobiv isik, kellest ei kujune Ukrainale sellist tuge, mida president Zelenskõi praegu saada loodab.

PS. Olgu siin lisatud, et Tsahkna esines oma sõnavõtuga ajal, mil oli juba nädal aega avalikult teada, et Ukraina taotleb praegu eurooplastelt aktiivselt abi läbirääkimiste kaudu Venemaaga rahuni jõudmiseks – tundub, et meie välisministeeriumis elatakse mingis täiesti omaette infomullis, mille kokkupuude reaalsusega on järjest väiksem.

---

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Kadri Simson märkis hiljuti, et kui Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas sobiks Euroopa esindajaks läbirääkimistel Venemaaga, ei otsitaks selleks praegu kedagi teist. Kuulutasin selle peale kohe X-is, et minu arvates oleks parim võimalik kandidaat sellesse rolli Giorgia Meloni. Mõtlesin kirjutada sellest nüüd pikemalt, aga sain seda tegema hakates kohe aru, et ma eksisin. Paremini sobiks siiski Antonio Tajani.

Miks peaks Euroopa üldse osalema läbirääkimistel Venemaaga? Sest need läbirääkimised toimuvad nii või teisiti. Olukorras, kus USA praegune administratsioon kaldub toetama Venemaa positsioone, aitaks Euroopa Liidu esindaja osalemine kallutada tasakaalu Ukraina poole. See ongi põhjus, miks ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on hakanud rääkima, et Euroopa Liit peaks määrama ära enda esindaja selles protsessis. Euroopa huvides on osaleda läbirääkimistel enne kokkuleppe sõlmimist, mitte siis, kui see on juba teiste poolt sõlmitud.

Miks ei sobi Euroopa esindajaks nendel läbirääkimistel Kaja Kallas? Ametikoha järgi peaks selleks olema just tema. Kallas ise kuulutas, et peab ennast heaks läbirääkijaks. Enda arvates näeks ta läbi Venemaa seatud lõkse. Tema sõnul ei ole Venemaa lihtsalt huvitatud tõelistest läbirääkimistest. Selline avaldus tähendab aga ju sisuliselt, et Kallas ise ei usu läbirääkimiste mõttekusse – see ei ole hea lähtepositsioon nende pidamiseks.

Suurem probleem on see, et Venemaa ei pruugi tõesti pidada läbirääkimisi heas usus. Sellisel juhul oleks venelastel raske panna vastu kiusatusele kasutada neid võimalusena Kallase või ükskõik millise teise neil osaleva Euroopa Liidu kõrge ametniku avalikuks alandamiseks, naeruvääristamiseks ja mõnitamiseks. Sama võivad teha seejuures ka USA praeguse administratsiooni esindajad, kes suhtuvad Euroopa Liitu pea samavõrd suure põlgusega. Just seetõttu peakski Euroopa Liidu esindaja nendel läbirääkimistel tulema mõnest liikmesriigist, mitte Euroopa Liidu institutsioonide ametnike hulgast.

Miks sobiks Euroopa esindajaks nüüd just Itaalia väliminister Antonio Tajani? Sest ta esindab just paraja suurusega riiki, mille välisminister oleks selle läbirääkimiste laua taga Euroopa esindajana tõsiseltvõetav, tekitamata samas võimalust leppida milleski kokku üle teiste Euroopa Liidu liikmesriikide peade (nagu võib juhtuda, kui see Euroopa esindaja nendel läbirääkimistel tuleb Saksamaalt või Prantsusmaalt).

72-aastane Tajani on sisuliselt samast põlvkonnast, kuhu kuuluvad Trump, Putin, Lavrov ja Witkoff. See muudab suhtluse kergemaks, sest jääb ära see üleolev suhtumine, millega nad kalduvad kohtlema endast tunduvalt nooremaid. Tal on seljataga pikk poliitiline karjäär väga silmapaistva paremkonservatiivse poliitikuna nii Itaalias kui ka Euroopa Liidu tasandil, mis muudab ta nende silmis veelgi tõsiseltvõetavamaks. Samas on ta jõudnud poliitilise karjääri lõppu, mis tähendab, et läbirääkimisi ei hakkaks mõjutama tema edasised poliitilised ambitsioonid.

Tajani on konservatiiv, kuid pooldab tugevalt ühinenud Euroopat. Itaalia praeguse valitsuse toetus Ukrainale on tulenenud suuresti tema tööst. Ta on pidanud oma pika karjääri jooksul palju mitmesuguseid läbirääkimisi, sealhulgas venelastega. Teist nii sobivat esindajat läbirääkimistele Venemaaga oleks Euroopa Liidul minu arvates keeruline kusagilt leida. Seetõttu võiks ta juba 18.-19. juuni toimuval Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult sellesse rolli ära määrata. Kauem viivitada enam ei maksa. Vahepeal on piisavalt aega, et Euroopa Liidu liikmesriigid jõuaksid leppida omavahel kokku, millise mandaadiga ta nendele läbirääkimistele saadetakse.

PS. Meloni oleks samuti tugev kandidaat, aga Itaalia peaministrina on ta liiga koormatud teiste ülesannetega ega saaks nendele läbirääkimistele piisavalt keskenduda. Samuti vastab välisminister oma staatuselt paremini sellele tasemele, kus need läbirääkimised toimuvad. Mingit sellist Putini ja Zelenskõi omavahelist kohtumist, millest meedias on palju räägitud, tõenäoliselt kusagil kunagi ei tule. Kui kokkuleppeni jõutakse, siis sõlmitakse see kõigi eelduste kohaselt välisministrite tasandil.

---

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Kuna ma juba muutusin (siin ja siin) Euroopa roheliste ja vasakpoolsete sõjaküsimuses tehtud avalduste vahendajaks, siis panen siia ka paar eilset pressiteadet. Esimese väljastas Euroopa Parlamendi vasakpoolsete fraktsioon, teise erakondade ühendus Euroopa Rohelised. Mõlemad on küllaltki kriitilised Euroopa Liidu (loe: Kaja Kallase) tegevuse, täpsemalt öeldes tegevusetuse suhtes.

Vasakpoolsed: Vaherahu on hea, kestev rahu on parem

Vasakpoolsed tervitavad vaherahu Trumpi ja Iraani vahel, millest teatati möödunud ööl. Kuigi see uudis on positiivne samm, ei hõlma see kokkulepe Liibanoni, ning selleks, et liikuda õiglase ja püsiva rahu suunas, peame me lõpetama kapituleerumise Trumpi ja Netanyahu agendadele.

Nädalaid pärast ebaseadusliku sõja alustamist Trumpi poolt, nädalaid täis koolide ja tsiviilotstarbelise infrastruktuuri pommitamist ning ähvardusi pühkida minema terve tsivilisatsioon, on kuulutatud välja vaherahu. Hea. Kuid õiglane ja püsiv rahu on parem ning Euroopa juhtide vaikimine, selliste nagu Ursula von der Leyen ja Kaja Kallas, paljastab nende kaasosaluse autoritaarsete juhtidega.

Ameerika Ühendriigid peavad seda kokkulepet rangelt järgima. Kuid on pöörane, et see vaherahu ei hõlma Liibanoni, mille pommitamist Iisrael jätkab. See ebaseaduslik sõda peab lõppema.

Euroopa peab lõpetama käitumise etturina kahe ohtliku mehe mängus, kes usuvad, et neile on lubatud kõik. Me mitte ainult ootame selget hukkamõistu ja tegutsemist Euroopa Liidult, vaid ka seda, et prioriteediks peab olema õiglase ja püsiva rahu saavutamine, enne kui ohverdatakse veelgi enam elusid pettekujutelmades meeste altarile.

Euroopa Parlamendi liige Marc Botenga (Belgia Töölispartei), kes kuulub parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni, ütles: “Vaherahu Iraanis on lootustandev uudis. Esmalt ja eelkõige Iraani rahvale. Kaheks nädalaks peatub Ameerika ja Iisraeli pommide sadamine nende kodudele, koolidele, tehastele ja haiglatele. See vaherahu ei kukkunud alla taevast. See tuleneb jõudude dünaamikast maapinnal, aga ka diplomaatilistest püüdlustest, eelkõige Pakistani poolt, kindlustada väljavaade läbirääkimisteks. Ja samal ajal vahepeal? Eetrivaikus Euroopa juhtide poolt. Keeldumine USA agressiooni hukkamõistmisest. Keeldumine Donald Trumpi vihaõhutavate avalduste hukkamõistmisest. Sel ajal, kui tsiviilisikud pommide all surid, ei haaranud Euroopa Liit mingit tõsist initsiatiivi, et see eskaleerumine peatada. Mitmed Euroopa riigid lubasid isegi kasutada Ameerika Ühendriikidel oma territooriumi ja õhuruumi, et pidada seda sõda. Vaherahu on, igal juhul, ainult esimene samm. Nüüd on vaja tõelisi läbirääkimisi, mida peetaks heas usus. Sest juba kahel korral on Ameerika Ühendriigid seda usaldust reetnud, kasutades läbirääkimisi kattevarjuna uute rünnakute ettevalmistamiseks. Me peame suurendama survet Ameerika Ühendriikidele ja Iisraelile, et saavutada püsiv rahu, mis on õiglane ja rahvaste suhtes lugupidav.”

Euroopa Rohelised: Ajutine vaherahu peab muutuma püsivaks rahuks ja naftariikide domineerimise lõpuks

Pärast seda, kui teatati vaherahust Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli ning Iraani vahel, kutsus erakond Euroopa Rohelised üles Iisraeli peatama ühtlasi ka vägivald ja evakuatsioonikäsud Liibanonis ning mõistsid hukka president Trumpi vihaõhutavad ähvardused.

Vula Tsetsi, erakonna Euroopa Rohelised kaasjuht, ütles: “Me tervitame teadet vaherahust USA, Iraani ja Iisraeli vahel, kuigi vihaõhutav retoorika sellele eelnenud tundidel president Trumpi poolt oli häbiväärne ja vastutustundetu. Kuid see vaherahu pakub vähe lohutust tsiviilisikutele Liibanoni lõunaosas, kes on juba seisnud silmitsi õhulöökide ja evakuatsioonikäskudega neil vähestel tundidel, mis on möödunud selle kokkuleppe öisest väljakuulutamisest. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on eitanud, et see diil katab ka konflikti Iraani-toetatud Hizballah’ga Liibanonis.”

“See sõda oli vildakas algusest peale. Seda alustati ja võideldi väljaspool rahvusvahelist õigust. Loendamatute tsiviilisikute surmad ja sunnitud ümberasumine kõigil pooltel on näidanud, kui vähe need riigijuhid hoolivad tsiviilisikutest. Iisraeli valitsus on loomas seda, mida nimetab “julgeolekupuhvriks” otse üle piiri Liibanonis. Iisrael peab need operatsioonid koheselt lõpetama ja Liibanonist välja tõmbuma. Mitte mingitel tingimustel ei tohi sellest saada alalist okupatsiooni.”

Ciarán Cuffe, erakonna Euroopa Rohelised kaasjuht, ütles: “See ajutine vaherahu peab viima selle konflikti jäädava lõpetamiseni. Euroopa Liit saab ja peaks mängima palju prominentsemat rolli rahvusvahelise õiguse taaskehtestamisel. Tuleks alustada sellest, et Trump and Netanyahu saavad avalikult kritiseeritud nende normide rikkumise eest, millele on rajatud meie rahvusvaheline kogukond.”

“See sõda on Euroopale äratuskell. Meie sõltuvus fossiilkütustest, mis tulevad autokraatlikelt riigijuhtidel, muudab meid haavatavaks. Naftariikide domineerimise ajajärk rahvusvahelises poliitikas peab lõppema. Euroopa Liit peab hoogustama investeerimist päikese- ja tuuleenergiasse, energia salvestamisse ja energiatõhususse, et muutuda autonoomsemaks.”

---

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).