Euroopa sotsid on sõja vastu

Hispaania peaminister Pedro Sánchez (Hispaania Sotsialistlik Töölispartei) 19. märtsil Euroopa Sotsialistide Partei presidentuuri koosolekul.

Olukorras, kus Eesti sotsid on juba peaaegu in corpore (Raimond Kaljulaidist kuni Jaak Allikuni) avaldanud toetust USA ja Iisraeli sõjalisele erioperatsioonile, tasub vaadata, milliseid avaldusi on teinud selles küsimuses Euroopa sotside peavool, suuresti hispaanlaste eestvedamisel.

Järgnevalt on toodud siin ära: 1. Prantsusmaa Sotsialistliku Partei avaldus 28. veebruarist, mil see sõda algas; 2. Euroopa Parlamendi sotside fraktsiooni avaldus 11. märtsist, mil seda teemat europarlamendis arutati; 3. Euroopa Sotsialistide Partei avaldus 19. märtsist, mil valmistuti järgnenud Euroopa Ülemkoguks.

Rünnakud Iraani vastu: eskalatsiooni ennetamine ja poliitilise perspektiivi avamine Iraani rahvale (Prantsusmaa Sotsialistlik Partei, 28. veebruar 2026)

Sotsialistlik Partei väljendab oma sügavat mure Iisraeli ja USA sõjaliste löökide pärast mitmete Iraani territooriumil asuvate objektide pihta, nagu ka Iraani režiimi otsuse pärast anda, vastusena sellele, lööke naaberriikide pihta, mis võib paisata kogu regiooni kaosesse ja vägivalda.

Pikki aastaid, ning alles hiljuti, on Teheranis võimul olev diktatuur toetunud massilistele repressioonidele (meelevaldsed vahistamised, riiklik vägivald, piinamised, hukkamised ja süstemaatiline hirmutamine), et vaigistada Iraani rahva legitiimseid demokraatlikke püüdlusi.

Surudes süstemaatiliselt maha kogu opositsiooni, on Iraani režiim takistanud igasugust rahumeelset poliitilist arengut, tekitanud Iraani ühiskonnas tunnet süvenevast ummikust ja meeleheidet. Kuid sõda ei saa olla poliitiline vastus Iraani rahva legitiimsetele vabadusepüüdlustele.

Sotsialistlik Partei kinnitab taas enda toetust Iraani inimestele, kes võitlevad vapralt enda põhiõiguste, vabaduse ja demokraatia eest. Iraani tulevikku ei saa jätta režiimile, mis represseerib omaenda rahvast, ega lasta võtta ära sõjalise vastasseisu kaudu võimude vahel. Vaja on rahvusvahelise üldsuse otsustavat mobiliseerumist, et teha lõpp repressioonidele, isoleerida vägivalla eest vastutajad, toetada Iraani rahva demokraatlikke püüdlusi ja luua tingimused poliitiliseks üleminekuks, mis võimaldab iraanlastel valida vabalt oma institutsioonid ja enda juhid.

Sellises kontekstis, mida iseloomustab juba niigi suur ebastabiilsus, kujutab jätkuv sõjaline eskalatsioon endast suurt ohtu Lähis-Ida stabiilsusele ja rahvusvahelisele julgeolekule, jättes tsiviilelanikkonnad taaskord avatuks sõja otsestele tagajärgedele.

Sotsialistlik Partei kordab, et kollektiivset julgeolekut ei saa hoida unilateraalsete sõjaliste aktsioonide ja tugevama õigusega, vaid on vaja austada rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. See on oluline tingimus selle jaoks, et saaks tekkida poliitiline lahendus, milleni jõudmist juhib Iraani rahvas ise.

Seistes silmitsi laiaulatusliku regionaalse konflikti ohuga, kutsub Sotsialistlik Partei üles de-eskalatsioonile, mis peab sisaldama järgmist:

  • Rahvusvahelise diplomaatilise raamistiku kohene taaskäivitamine ÜRO egiidi all;
  • Repressioonide lõpetamine Iraanis, kõigi poliitvangide vabastamine, islamirevolutsiooni valvurite kaardiväe laialisaatmine;
  • Vabade ja demokraatlike valimiste korraldamine, rahvusvahelise kogukonna järelevalve all, mis võimaldaks Iraani rahval valida oma tuleviku;
  • Repressioonide eest vastutajate ja nendega seotud organisatsioonide vastu suunatud sanktsioonide tugevdamine, mis hõlmaks ka nende varade konfiskeerimist;
  • Tsiviilelanikkonna täielik kaitsmine rahvusvahelisele õigusele vastavalt;
  • Usaldusväärsete läbirääkimiste taasalustamine, mis oleks suunatud tuumarelvastuse leviku tõkestamisele ja selle regiooni kollektiivse julgeoleku kindlustamisele.

Sotsialistlik Partei pöördub Iraani võimude poole üleskutsega lõpetada koheselt vägivald, mida rakendatakse omaenda elanikkonna vastu, ning vabastada poliitvangid, nende hulgas meie kaasmaalased Cécile Kohler ja Jacques Paris, keda Iraanis meelevaldselt kinni peetakse.

Prantsusmaa ja Euroopa Liit peavad pühenduma täielikult enda rollile poliitiliste ja diplomaatiliste kanalite uuesti avamisel. Seistes silmitsi laiaulatusliku konflikti ohuga, on demokraatiate kohustuseks sel tunnil hoida ära eskaleerumist ja kindlustada poliitiline lahendus, mis võimaldab Iraani rahval otsustada vabalt enda tulevik.

Euroopa Liidu peamine huvi on reeglitel põhinev ülemaailmne kord (Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsioon, 11. märts 2026)

Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni juht Iratxe García (Hispaania Sotsialistlik Töölispartei) on ühtlasi Euroopa Sotsialistide Partei esimene asepresident.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ütlused selle kohta, et Euroopa ei saa enam tegutseda olemasoleva rahvusvahelise korra kaitsjana, on vastuvõetamatud. Hetkel, mil rahvusvaheline õigus on enneolematu surve all, saadab selle kesksuses kahtlemine ohtliku signaali neile, kes üritavad seda avalikult õõnestada. Need sõnad peavad saama viivitamatult selgitatud ja parandatud.

Rahvusvaheline süsteem on täna tõesti silmitsi tohutu survega. Venemaa jõhker invasioon Ukrainasse, hävitustöö Gazas ning USA ja Iisraeli alustatud sõda Iraani vastu näitavad, et ÜRO põhikirja printsiipidele esitatakse väljakutseid üle maailma. Kuid just sellisel hetkel ei tohi Euroopa taganeda nendest reeglitest, mis loodi just selleks, et valitsema ei jääks tugevama õigus.

Rahvusvaheline õigus ei ole abstraktne ideaal. See on aluseks rahule, julgeolekule ja koostööle rahvaste vahel. See on ka aluseks Euroopa enda poliitilisele projektile, mis rajati pärast kaht maailmasõda arusaamisega, et jõudu peab ohjeldama seadus. Kuulutades, et Euroopa peab sellest raamistikust eemalduma, legitimeeritakse just seda loogikat, millele toetuvad autokraadid.

Koherentsus loeb. Euroopa ei saa mõista õigustatult hukka Vladimir Putinit rahvusvahelise õiguse rikkumise eest Ukrainas, jäädes samas vait, kui Donald Trump ja Benjamin Netanyahu eiravad neid samu reegleid. Rahvusvahelist õigust ei saa rakendada valikuliselt sõltuvalt sellest, kes on rikkuja.

Praegune sõda Iraani vastu illustreerib seda ohtu. Ükski demokraat ei toeta ajatollade repressiivset režiimi, mis on surunud jõhkralt maha omaenda rahvast ja destabiliseerinud seda regiooni aastakümneid. Kuid diktatuuri hukkamõistmine ei õigusta rahvusvahelise õiguse hülgamist. Sõjalised aktsioonid, mida viiakse ellu ilma ÜRO legitimatsioonita, süvendavad ebastabiilsust üle kogu Lähis-Ida ja õõnestavad just neid norme, mis kaitsevad tsiviilisikuid ja hoiavad globaalset julgeolekut.

Tagajärjed on juba nähtavad. Vägivald levib üle selle regiooni, tsiviilisikud maksavad kõige kõrgemat hinda ja majanduslik šokk hakkab jõudma kasvavate energiahindade ja globaalse ebastabiilsuse kaudu Euroopasse endasse. Kui Euroopa tahab jääda usutavaks rahu ja õigluse kaitsmisel, olgu see Ukrainas, Gazas või mujal, peab ta hoidma samu põhimõtteid ülal kõikjal.

Samal ajal peame me rääkima selgelt ka nendest poliitilistest jõududest Euroopa Liidu sees, mis normaliseerivad seda rahvusvahelise õiguse erosiooni. Euroopa Rahvapartei joondub järjest enam selle agenda järgi, mida edendavad Donald Trump ja tema paremäärmuslikud liitlased. Nad esitlevad ennast suveräänsuse ja patriotismi kaitsjatena, kuid on valmis õõnestama just neid samu rahvusvahelisi reegleid, mis kaitsevad Euroopa julgeolekut ja heaolu.

Euroopa peab valima teistsuguse tee. Meie globaalse rolli tugevdamine ei tähenda rahvusvahelise õiguse hülgamist; see tähendab selle kaitsmist suurema otsusekindlusega. Strateegiline autonoomia, tugevam diplomaatia ja usutav riigikaitse peavad käima käsikäes kindla pühendumusega multilateralismile, inimõigustele ning rahvusvaheliste organisatsioonide autoriteedile.

Euroopa Liit rajati ühele lihtsale, kuid võimsale ideele: tugevama õiguse asendamine õiguse jõuga. Ajal, mil seda põhimõtet üle kogu maailma vaidlustatakse, ei tohi Euroopa kõhelda. Meie kohustus on mitte hüljata neid reegleid, mis on aastakümneid rahu hoidnud, vaid kaitsta neid järjepidevalt, julgelt ja topeltstandarditeta.

See on tee tugevama ja rohkem usutava Euroopa poole maailmas.

Euroopa Sotsialistide Partei deklaratsioon Lähis-Ida kohta (19. märts 2026)

Euroopa Sotsialistide Partei presidentuuri koosolek 19. märtsil 2026.

Austus rahvusvahelise õiguse vastu on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra nurgakivi. Rahu, stabiilsus ja majanduslik õitseng tagatakse kinnipidamisega rahvusvahelisest õigusest, ÜRO põhikirja printsiipidest ja riikide suveräänsuse võrdõiguslikkusest. Kuna rünnakud Lähis-Idas jätkuvad, peame me kordama üle, et ükski riik ei ole seadusest kõrgemal ning multilateraalsetest foorumitest mööda minnes riskeeritakse regioonis korratuse edendamise ja tugevama õiguse legitimeerimisega. Tuleb teha kõik võimalikud pingutused, et vaidlused lahendataks läbi diplomaatia, vastutustundlikult ja väljakujunenud rahvusvahelisi norme austades.

Sõda, mille USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril, kui tuumaläbirääkimised Genfis olid pooleli, on rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumine. Vaenutegevuse laienemine Lähis-Idas on viinud selles regioonis enam kui tuhande inimese tapmise ja suurte ümberasumisteni, enamik neist Iraanis ja Liibanonis. Selles regioonis peetavate sõdade hind inimestele on vastuvõetamatu. Kõige kõrgemat hinda maksvad tsiviilisikud, kaotatud elude, hävitatud kodude ning sellega, et kogukonnad on sunnitud suuremahuliselt ümber asuma. Kiiresti halvenev humanitaarolukord sunnib üha suuremat hulka inimesi turvalist paika otsides põgenema nii oma riikide sees kui ka üle piiride. See mitte üksnes suurendab inimeste kannatusi, vaid ähvardab ka stabiilsust laiemas regioonis ja omab tagajärgi, mis ulatuvad kaugele väljapoole Lähis-Ida, sealhulgas Euroopasse.

Samal ajal ei tohi me jätta märkamata seda, mis toimub Palestiinas ja eriti Gazas. Gazas on surnute arv jõudnud 72000 palestiinlaseni ning alates Iraaniga peetava sõja esimesest päevast on Iisrael sulgenud piiripunktid Gazasse, tõkestades veokite liikumise, mis viivad hädavajalikku humanitaarabi ja toidumoona. Hiljutine eskalatsioon Liibanonis järgneb kuid kestnud pingete kasvule, hoolimata 2024. aasta 27. novembri relvarahust, Iisraeli löögid Liibanonile jätkumas peaaegu igapäevaselt. Need teod kujutavad endast rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseid rikkumisi. Iisrael peab austama Liibanoni suveräänsust ja territoriaalset puutumatust ning Hizballah tuleb laiali saata. Liibanoni inimesi ei tohi vedada jälle sõtta, mis ei ole nende oma ja riskeerib pingete õhutamisega usugruppide vahel. UNRWA-l tuleb lasta jätkata enda tööd palestiinlastele elutähtsa abi andmisel. Me kutsume üles lõpetama ka kõik sõjalised operatsioonid ja asunike vägivald Läänekaldal ja Gazas.

Euroopa Sotsialistide Parteina mõistame me hukka need rünnakud ja igasugused unilateraalsed sõjalised aktsioonid, mida ei ole kiitnud heaks ÜRO Julgeolekunõukogu, ja mis, kõigile teadaolevalt, rikuvad rahvusvahelist õigust. Kõik osapooled, nende hulgas Iraan, USA ja Iisrael, peavad austama rahvusvahelist õigust. Me mõistame hukka ka Iraani vasturünnakud, mis õhutavad eskalatsiooni ning levitavad ebastabiilsust selles regioonis. Me väljendame oma solidaarsust nende rahvaste ja maadega, mida on tabanud selles regioonis Iraani rünnakud.

Meie seisukoht Iraani režiimi osas on selge: me oleme selle äärmiselt brutaalse totalitaarse režiimi vastu ja me seisame nendega, kes panevad vastu rõhumisele, võimendades demokraatlikke hääli Iraanis endas ja ka rahvusvaheliselt. Vastuseks Iraani režiimi jõhkratele repressioonidele on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid ametiisikutele ja organisatsioonidele, kes vastutavad inimõiguste rikkumise ning regiooni destabiliseerimise eest. Samal ajal tõstatab Iraani tuumaprogrammi jätkuv arendamine, vastuolus rahvusvaheliste kohustuste ja ebapiisava läbipaistvusega IAEA suhtes, tõsiseid muresid regionaalse ja globaalse julgeoleku pärast. Püüdlused edendada Iraanis demokraatiat ja toetada Iraani naisi saavutavad edu mitte pommitamise või vägivalla kaudu, vaid läbi püsiva majandusliku ja poliitilise toetuse.

Hoiak, mille võttis Pedro Sánchez ja mida on korranud teised progresiivsed juhid, nende hulgas Saksamaa asekantsler Lars Klingbeil, on selge: samu põhimõtteid tuleb rakendada järjekindlalt kõigi konfliktide puhul, ja meie ei hakka selles sõjas osalema.

Rahvusvahelise õiguse ülal hoidmine ei ole valiku koht; see on hädavajalik, et tagada regionaalne julgeolek, kaitsta inimväärikust ning hoida alal stabiilset ja jõukat reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Meie seisame kindlalt nende põhimõtete kaitsel ja mõistame hukka ja oleme vastu survele, mida avaldatakse liikmesriikidele või partneritele, kes keelduvad toetamast või osalemast sõjalistes operatsioonides, sest see on legitiimne seisukoht ja suveräänsuse väljendus.

Me kutsume kõiki osapooli üles austama täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust, sealhulgas tsiviilisikute kaitse ja humanitaarabi takistamata kohaletoimetamine, ning rõhutame, et naised peavad saama täielikult osaleda rahu- ja diplomaatilistest protsessides, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta. Euroopa Liit peab astuma kiiresti samme, et vastata nendele humanitaarvajadustele ja hoida ära edasist destabiliseerimist.

Euroopa Komisjoni liige Teresa Ribera (Hispaania Sotsialistlik Töölispartei) 19. märtsil Euroopa Sotsialistide Partei presidentuuri koosolekul.

Euroopa Sotsialistide Parteina, teatame me järgmist:

  • Me mõistame tugevalt hukka Iraani režiimi, mis surub vägivaldselt alla omaenda inimesi ja nende võitlust vabaduse eest, eriti naisi ja noori. Iraani inimesed väärivad seda, et nad saaksid elada vabana, rahus ja õigusega määrata ise enda tulevik.
  • Me kutsume üles lõpetama koheselt igasugune sõjategevus ning pühenduma kindlalt diplomaatilistele kanalitele ja regionaalsetele mehhanismidele de-eskaleerimiseks kõigi osapoolte poolt.
  • Humanitaarkriis Lähis-Idas on jõudnud enneolematu tasemeni. Me kutsume kõiki osapooli ning rahvusvahelist kogukonda kindlustama tsiviilisikute kaitset, eriti naiste ja tüdrukute, kellel on humanitaarkriisides kõrgendatud risk kogeda soopõhist vägivalda, aitama kaasa humanitaarabi takistamatule kohaletoimetamisele ja hoidma ära edasist eskalatsiooni. Me kutsume kõiki osapooli järgima rangelt rahvusvahelist humanitaarõigust, eraldi öelduna Genfi konventsiooni.
  • Kõigi nende konfliktide keskel ei tohi me kaotada silmist sõja hinda inimestele. Tsiviilisikud kannatavad jätkuvalt vägivalla tagajärgede all ja tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas koole ja haiglaid, ei tohi kunagi käsitleda lahinguväljadena või rünnata. Austus rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu, sealhulgas tsiviilisikute ja elutähtsate teenuste kaitse, on inimelu ja väärikuse kaitsmiseks asendamatu.
  • Me mõistame hukka USA relvajõudude rünnaku, mis tabas Iraanis tütarlaste algkooli ja tappis 165 noort tüdrukut, nagu kinnitas ÜRO. Me oleme löödud selle sõja mõjust inimestele. Gazas, Läänekaldal, Iraanis ja Liibanonis maksavad nendes konfliktides vastuvõetamatut hinda lapsed. Liiga paljud on kaotanud oma elu, oma kodu või oma lapsepõlve. Iga lapse elul on ühesugune väärtus ja iga laps väärib rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt samasugust kaitset.
  • Me anname jätkuvalt oma täieliku toetuse ja solidaarsuse meie Iraani kurdide sõsarparteidele ja liikumisele Naine, Elu, Vabadus, mis on tugev ja vastupidav vastupanu väljendus.
  • Me väljendame austust Iraani naiste ja tüdrukute vaprusele, kes seisavad jätkuvalt vabaduse ja võrdõiguslikkuse eest peetava võitluse esirinnas. Nende võitlus soopõhise rõhumise ja riikliku vägivalla vastu kujutab endast tugevat demokraatlikku liikumist, mis väärib jätkuvat rahvusvahelist solidaarsust ja toetust.
  • Iraani tulevik kuulub selle rahvale. Igasugune demokraatlik üleminek Iraanis peab olema rajatud inimõigustele, võrdõiguslikkusele, pluralismile ja demokraatiale.
  • Me kinnitame taas enda solidaarsust Liibanoniga ning tervitame ja toetame valitsuse püüdlusi teha relvituks Hizballah ja tugevdada riiklikke institutsioone, kuid toonitame, et Iisraeli rünnakud Liibanonile riskeerivad nende Liibanoni riiklike institutsioonide püüdluste õõnestamisega ja rikuvad rahvusvahelist õigust.
  • Liibanoni territoriaalset puutumatust ja suveräänsust tuleb austada ning Iisraeli poolt valge fosfori kasutamine ründerelvana Lõuna-Liibanonis on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik. See on vastuvõetamatu. Iisraeli tegevus, mis destabiliseerib seda regiooni ja omab kohutavaid tagajärgi tsiviilisikute eludele, tuleb hukka mõista.
  • Hormuzi väina sulgemine Iraani sõja tulemusena on viinud suurte häireteni globaalses energiajulgeolekus ja tarnetes. Euroopa peab vähendama enda haavatavust energia ebakindlusele ja sõltuvust kütuse importimisest, mille saab muuta poliitiliselt Euroopa huvide vastu kasutatavaks relvaks, tugevdades enda strateegilist autonoomiat oma ühisturu ja konkurentsivõime ja energiasiirde kiirendamise kaudu. See võib hõlmata mehhanisme hinna stabiliseerimiseks või ajutisi hinnalagesid erakorraliste turuhäirete ajal, majapidamiste sissetulekute ja nende ostujõu kaitsmist ning spekulatiivsete praktikate ennetamist ja majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist.
  • Me oleme täiesti solidaarsed Küprose Vabariigiga ning tervitame solidaarsuse avaldamist läbi julgeolekuabi, mida liikmesriigid on pakkunud pärast seda tabanud rünnakuid. Tihe koostöö ja koordineerimine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel selliste mehhanismide kaudu nagu Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism ning militaarse toetuse mobiliseerimine on kriitilise tähtsusega. Euroopa Liidul on kollektiivne kohustus toetada liikmesriiki ebaseaduslike, väljast tulnud rünnakute vastu, ning see peab kaitsma oma piire, et hoida ära konflikti edasist ülekandumist teistesse Euroopa riikidesse. Euroopa Liit peab ka tugevdama meetmeid, et kaitsta Euroopa kodanikke, sealhulgas koordineeritud evakuatsioonide kaudu, kui vaja.
  • Selline koordineerimine on äärmiselt oluline ka NATO liitlastega, nagu on näidanud rakettide tabamine Türgi õhuruumis. Tihe tähelepanu NATO-le jääb hädavajalikuks, et kindlustada euroatlandi ruumi julgeolekut ja kaitsta liitlasriikide territooriumi.
  • Rahvusvaheline kogukond peab pöörama jätkuvalt suurt tähelepanu konfliktile Iisraelis ja Palestiinas ning võtma Iisraeli valitsuse vastutusele selle jätkuvate rünnakute pärast Palestiina rahva vastu ja nende maa ebaseadusliku annekteerimise pärast; seda ebaõiglust ei saa unustada teiste kriiside pärast selles regioonis. Selle hooletusse jätmine oleks tragöödia Palestiina rahvale ning tõsine tagasilöök rahule ja stabiilsusele selles regioonis. See süvendaks Palestiina rahva kannatusi ning nende õiguste eiramist.
  • Me seisame oma Euroopa diplomaatilise korpuse ja relvajõudude liikmetega, kes on lähetusel Lähis-Idas, toetades nende tööd dialoogi, julgeoleku ja rahuvalve edendamisel, pakkudes samas hindamatut abi kõigile Euroopa kodanikele, kes nendel keerulistel aegadel selles regioonis viibivad.
  • Me kutsume üles diplomaatilisele ja poliitilisele lahendusele, mis oleks rajatud rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja ÜRO põhikirjale, sealhulgas uuenenud püüdlustele kahe-riigi-lahenduse suunas, mis toetuks rahvusvahelisele õigusele ja vastavatele ÜRO resolutsioonidel, et teha lõpp sellele konfliktile ja humanitaarkatastroofile. Kõik osapooled peavad pöörduma tagasi läbirääkimiste laua taha. Me mõistame hukka ebaseaduslikud rünnakud ning ähvardused Iraani poolt, kuid ühele ebaseaduslikkusele teisega vastamine ei saa olla tee edasi.

Me jääme pühendunuks selle regiooni pikaajalisele stabiilsusele, mis tuleb saavutada de-eskaleerimise, diplomaatilise dialoogi ja rahvusvahelise õiguse austamise kaudu. Me kutsume üles pidama neid dialooge ÜRO raamistikus. Vaatamata käimasolevale sõjale Iraanis, kinnitame me üle enda vankumatut solidaarsust Ukrainaga vastakuti seismisel Venemaa jätkuva agressiooniga. Euroopa Liit peab hoidma ja tugevdama enda sanktsioonide režiimi Venemaa vastu, kindlustades täieliku rakendamise ja sulgedes kõik allesjäänud augud. Me kutsume kõiki liikmesriike üles täitma oma lubadusi Ukrainale rahalise ja humanitaarabi jätkamise ning ka sõjalise varustuse jätkuva tarnimisega.


Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Saksamaal toimunud valimiste tulemustest

Saksamaal toimunud parlamendivalimistel kogusid enim hääli kristlikud demokraadid, kõige rohkem kohti sai juurde erakond Alternatiiv Saksamaale ja suurimaks üllatajaks osutus Vasakpartei. Sahra Wagenknechti Liidul jäi valimiskünnis napilt ületamata ja parlamendist langes välja ka Vaba Demokraatlik Partei. Sotsid ja rohelised kandsid suuri kaotusi, kuid säilitavad osaliselt oma mõju. Riigi poliitiline lõhestatus ilmselt süveneb.

Esialgsete tulemuste kohaselt said kristlikud demokraadid kokku 28,5% häältest ja parlamendis 208 kohta 630-st. Alternatiiv Saksamaale sai 20,5% häältest ja 152 kohta. Sotsid 16,4% häältest ja 120 kohta. Rohelised 11,6% häältest, 85 kohta. Vasakpartei 8,8% häältest, 64 kohta. Sahra Wagenknechti Liit 4,97%, Vaba Demokraatlik Partei 4,3% jne.

Tänu sellele, et Wagenknechti parteil jäi viieprotsendiline valimiskünnis ületamata (puudu jäi 0,028% häältest) on kristlikel demokraatidel ja sotsidel nüüd parlamendis koos napp enamus. Kristlike demokraatide juht Friedrich Merz teatas, et alustab sotsidega läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks.

Seni opositsioonis olnud kristlikud demokraadid rajasid oma valimiskampaania lubadusele tuua suuri muutusi, kuid ulatasid pärast valimisi kohe käe senisele võimuparteile, millele alles mõned päevad varem teravalt vastanduti. Mingis mõttes oli see sundvalik, sest Merz andis valimiskampaania lõpusirgel meedia ja teiste erakondade survel selge lubaduse, et ei moodusta nüüd mingil juhul koalitsiooni erakonnaga Alternatiiv Saksamaale. Minu arvates oli see viga.

Kristlike demokraatide programmiline ühisosa on kõige suurem just nimetatud erakonnaga. Parlamendis oleks saadud nendega kokku korralikult valitsemiseks piisav ülekaal. Koos sotsidega jääb see nii napiks, et koalitsioon hakkab paratamatult sõltuma üksikute saadikute erihuvidele vastamisest ja erikokkulepetest teiste erakondadega. See tähendab, et mingeid kiireid reforme ei tule, poliitilised ummikud jätkuvad, otsuseid ei sünni.

Tean, et ka kristlike demokraatide endi ridades on inimesi, kes ei ole sugugi rahul sellega, et see nüüd nii läks. Alternatiiv Saksamaale on küll omade puudustega, kuid lõpuks on vaja see erakond siiski nii või teisiti võimujagamisse kaasata.

Oluline faktor on seejuures ka Saksamaa enda poliitiline kaart. Alternatiiv Saksamaale kogus selgelt kõige rohkem hääli (vahemikus 34,5% kuni 38,8%) kõigil viiel liidumaal, mis asuvad endisel Ida-Saksamaal. Seal esinesid tugevalt ka Vasakpartei ja Sahra Wagenknechti Liit. Seevastu oleksid langenud üksnes Ida-Saksa häälte põhjal nüüd parlamendist lisaks liberaalidele välja ka rohelised. Kristlikud demokraadid ja sotsid said nendel viiel liidumaal kokkuvõttes kahepeale vähem hääli kui Alternatiiv Saksamaale üksinda.

Just sel aastal tähistatakse Saksamaa taasühinemise 35. aastapäeva, kuid poliitiliselt on kaks Saksamaad nüüd järjest enam lahku kasvamas. Praegu avanes sisuliselt võimalus nende poliitiliseks ühendamiseks, kuid Merz langetas teistsuguse valiku, mille tagajärjeks saab ilmselt olema Saksamaa sisemise poliitilise separatsiooni kasv. See on ka põhjus, miks tema enda erakonnas on eriti Ida-Saksamaal selle otsuse suhtes palju rahulolematust.

Selgelt kõige enam on valimistulemuste üle põhjust rõõmustada vasakparteilastel. Viimased valimiseelsed küsitlused näitasid, et nad saavad 7–8% häältest, saadi veidi rohkem. Saksamaa pealinnas Berliinis tõusti aga neljandalt kohalt esimeseks (neid toetas seal 21,8% valijatest) ning küsitluste kohaselt oldi riigis tervikuna esimene kõige nooremas, alla 25-aastaste valijagrupis, kus seda toetas iga neljas valija. Vasakparteist eraldunud Wagenknechti partei jäämine valimiskünnise alla tähendab tõenäoliselt ühtlasi selle hääbumist, mis aitab omakorda kaasa Vasakpartei tõusu jätkumisele.

Saksamaa valimiste lävel: sotsid ja rohelised

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ja välisminister Annalena Baerbock

Küsitluste kohaselt arvas jaanuaris 31% sakslastest, et praegune liidukantsler Olaf Scholz saab oma tööga hakkama hästi. 64% leidis seevastu, et halvasti. Kolm aastat varem, kui ta oli vaevalt kuu aega ametis olnud, olid vastavad numbrid 65% ja 17%. Negatiivsed hinnangud saavutasid ülekaalu 2023. aasta augustis ning aasta tagasi oli tema reiting juba isegi madalam praegusest.

Viimaste küsitluste kohaselt kavatseb nüüd Scholzi juhitavaid sotsiaaldemokraate toetada 15–16%, koos nendega valitsusse kuuluvaid rohelisi 13–14% valijatest. 2021. aastal toimunud valimistel said sotsid 25,7%, rohelised 14,7% häältest. Toetajaskonda on kaotanud valitsuses olles seega eelkõige just sotsid. Nende languse sügavust näitab see, et nüüd prognoositavast väiksema osa häältest korjasid nad parlamendivalimistel viimati aastal 1887, mil sotsiaaldemokraatlik liikumine oli alles muutumas suureks poliitiliseks jõuks.

SPD langus ei tähenda seda, et vasakpoolsus oleks Saksamaa poliitikast kadumas. Valdav osa sotsides pettunute häältest on liikumas nüüd Vasakpartei ja sellest eraldunud Sahra Wagenknechti Liidu taha, mida Wagenknecht ise määratleb vasak-konservatiivsena. Kui jätta kõrvale sisepoliitilised erimeelsused, siis välispoliitika osas väljenduvad nende kolme erakonna programmilised erinevused üsna selgelt ka Ukraina küsimuses. Vasakpartei ja Wagenknecht nõuavad Ukrainale relvade tarnimise lõpetamist, tingimusteta relvarahu ja sõja kiiret lõpetamist läbirääkimiste kaudu. Nende tonaalsus on selles osas küll veidi erinev, kuid poliitika sisuliselt sama.

Sotside trump on kaitsepoliitika

SPD rõhutab oma valimisprogrammis, et Saksamaa seisab kindlalt Ukraina poolel, kuid samal ajal hoolitseb liidukantsler Olaf Scholz selle eest, et see sõda ei eskaleeruks otseseks konfrontatsiooniks NATO ja Venemaa vahel. “Rahu ja vabadus ei ole iseenesestmõistetavad. Neid tuleb ehitada, kindlustada ja kaitsta. Seda sõda Ukraina vastu meile kohutaval moel näitas. Juba Willy Brandti kantsleriks olles kehtis [Brandt oli SPD juht aastatel 1964–1987, liidukantsler aastatel 1969–1974]: rahu on võimalik hoida vaid jõupositsioonilt lähtudes. Seetõttu on sõjaline jõud ja diplomaatia meie jaoks sama mündi kaks külge. Meie vastuseks liigestest lahti maailmale on selline kaitse- ja julgeolekupoliitika, mis võtab suurema vastutuse Euroopa kaitsmise eest. Meie kontinendi julgeolekut Venemaa eest peame korraldama meie,” märgivad sotsid.

Eeltoodust tulenevalt tahavad sotsid suurendada veelgi investeeringuid riigikaitsesse ja lubavad tagada tulevikus kaitsekulude püsimise tasemel vähemalt 2% SKP-st. “NATO on transatlantilise partnerluse kandev alus ja Euroopa julgeolekule asendamatu. Samal ajal peame me arvestama sellega, et Washington ei hakka enam kandma peamist koormust Euroopa kaitsmise eest. Otsused avada uus [NATO merejõudude] Läänemere juhtimiskeskus Saksa mereväe kaudu Rostockis, arendada uusi kaugmaarelvi (European Long-Range Strike Approach, ELSA) koostöös meie Euroopa liitlastega ja Euroopa õhutõrjeinitsiatiivi (European Sky Shield Initiative, ESSI) alustamine, näitavad, et me oleme valmis võtma enda kanda suurema vastutuse selle kaitsealliansi eest,” rõhutavad sotsid.

“USA keskmaa-relvastuse paigutamine Lääne-Saksamaale on reaktsioon praegusele julgeolekuolukorrale. Samal ajal jääme me pühendunuks relvastuskontrollile ning jätkame selles osas konstruktiivsete lähenemiste arutamist NATO raames. Selle geograafilise asukoha tõttu Euroopas tuleb Saksamaad arendada jätkuvalt keskse logistikasõlmena, mis võimaldab NATO-l kiiresti ja koordineeritult vastata julgeolekupoliitilistele väljakutsetele Euroopas. Brigaadiga Leedus paigutame me nüüd esimest korda Saksa võitlejad alaliselt välismaale. Sellega näitame oma liitlastele NATO idatiival, et nad saavad meie peale kindlad olla,” selgitavad nad samas. “Pidades silmas muutunud julgeolekupoliitilist olukorda, kavatseb SPD viia sisse uue, paindliku kaitseväeteenistuse. See uus kaitseväeteenistus peab baseeruma vabatahtlikkusel ja olema orienteeritud Bundeswehri vajadustele. /—/ See uus kaitseväeteenistus on mõeldud peamiselt jätkusuutliku reservi ülesehitamiseks.”

SPD ridadesse kuulub ka praegune kaitseminister Boris Pistorius, kes on erinevalt Scholzist üks Saksamaa populaarsemaid poliitikuid. Sügisel spekuleeriti, et temast võib saada nendel valimistel SPD kantslerikandidaat, kuid Pistorius otsustas loobuda Scholzile väljakutse esitamisest. Tõenäoliselt tõuseb ta SPD juhiks aga pärast neid valimisi, kui Scholz valimistel lüüa saamise tõttu tagasi astub. Välistatud ei ole ühtlasi ka võimalus, et ta jätkab siis kaitseministrina, kuid juba kristlike demokraatide poolt juhitavas koalitsioonis.

Boris Pistoriuse sõnavõtt Müncheni julgeolekukonverentsil

“SPD on pühendunud selgelt ukrainlaste diplomaatilisele, sõjalisele, rahalisele ja humanitaarsele toetamisele nende võitluses rahvusvahelist õigust rikkuva Venemaa agressiooni vastu – nii kaua kui vajalik. Me toetame selgesõnaliselt Saksamaa kahepoolset julgeolekulepingut Ukrainaga. Ukraina peab saama pidada võimalikke läbirääkimisi Venemaaga samalt tasapinnalt. Venemaa dikteeritud rahu Ukraina arvelt meie ei aktsepteeri. Läbirääkimisi üle ukrainlaste peade ei tohi toimuda. Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus peavad jääma alles,” rõhutavad sotsid oma valimisprogrammis. “Ukraina kaitsmiseks ning rahu kindlustamiseks Euroopas toetab SPD Ukraina relvajõudude väljaõpetamist ning relvade ja varustuse tarnimist ettevaatusega ja kaalutletult. Sest meie jaoks on oluline, et Saksamaa ja NATO ise sõja osapoolteks ei muutuks. Sellest tulenevalt seisame me liidukantsler Olaf Scholzi otsuse taga mitte tarnida Bundeswehri ladudest tiibrakette Taurus.”

“Tsiviiltoetus Ukrainale on hädavajalik. Sest küsimus, kas Ukraina suudab pidada vastu Venemaa agressioonisõjale, sõltub ka sellest, kui vastupidav on tsiviilelanikkond. Tugev ühiskond vajab toimivat energiavarustust ja toimivaid haiglaid. Seda teab ka Putin, kui ta teadlikult tsiviiltaristut pommitada laseb. Siin tahame me seega jätkuvalt abi anda ja aidata Ukraina inimestel neist rasketest aegadest läbi tulla,” teatavad nad samas.

“Me tervitame eriti rahuinitsiatiive, nagu neid on algatanud Ukraina president Zelenski. Ka globaalse Lõuna riikide jõupingutusi sõja lõpetamiseks hindame me üldiselt positiivselt. Diplomaatia ja dialoog jäävad meie jaoks peamisteks instrumentideks, millega lahendada rahvusvahelisi konflikte. Need algatused suurendavad survet Putinile ning hoiavad au sees rahvusvahelist õigust. Kõiki võimalusi õiglase ja kestva rahu saavutamiseks tuleb uurida. Ukraina suveräänsus ja selle legitiimsed julgeolekuhuvid peavad saama nendel läbirääkimistel alaliselt garanteeritud. Saksamaa peab olema valmis mängima konstruktiivset rolli vahendamisel ja rakendamisel. Meie pikaajaline eesmärk on toimiv julgeoleku- ja rahukorraldus Euroopale. Meie jaoks pakub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) olulist platvormi, et jagatud julgeolekut Euroopas edasi arendada,” märgivad sotsid.

“Imperialistlik sõda Euroopas tuumariigi Venemaa poolt teeb selgeks, kui oluline on see, et me töötaksime ka tulevikus intensiivselt uute lähenemistega usutava relvastuskontrolli ning desarmeerimisalgatuste elluviimiseks. Meie sihiks jääb tuumarelvavaba maailm. Sellest tulenevalt toetame me algatusi öelda kogu maailmas lahti tuumarelvade esimesena kasutamisest (No First Use, NFU). Seetõttu oleme ka pühendunud uue START-lepingu hoidmisele, täitmisele ja laiendamisele, et piirata strateegilist tuumarelvastust,” seisab sotside valimisprogrammis.

Rohelised lubavad aktiivset välispoliitikat

“Geopoliitiline jõutasakaal maailmas muutub kiiresti – ja seda mitte alles tänasest. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast ohtu Euroopa rahukorraldusele ning meie demokraatiale tervikuna – seega on Ukraina toetamine ka meie parim enesekaitse. Nagu olid meie jaoks olemas meie Euroopa naabrid, nii et me Saksamaal taasühinenult Euroopa südames rahus elame, oleme ka meie seda oma naabritele. Ühiselt tuleb meil kindlustada uuesti rahu ja vabadust. Koos kõigi nende paljude riikidega üle kogu maailma, kes teavad sarnaselt meile, et parim kaitse on seismine reeglitepõhise maailmakorra eest,” märgivad oma programmis rohelised.

“Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on ka rünnak Euroopa rahukorralduse vastu – ja sellega ka meie rahu, vabaduse, demokraatia ja inimõiguste aluse vastu. Neid väärtusi peame me tugevas Euroopas ja tugevas transatlantilises alliansis (NATO) kaitsta ja hoida suutma. Julgeolekut mõistame me lähtudes igast üksikisikust, kelle väärikus ja vabadus seisab meie poliitika keskmes. Seetõttu on rahu enamat kui sõja puudumine. Rahu loob ruumi vabadusele ja heaolule, osalusele ning enesemääramisele,” rõhutavad rohelised. “Venemaa kallaletung Ukrainale näitab selgelt, et rahu, vabadus ja demokraatia ei ole iseenesestmõistetavad. Neid tuleb ikka ja jälle uuesti kaitsta ning tugevdada. Rahu eeldab just sellistel aegadel diplomaatiat ja koostööd, nagu ka vastupidavust ja kaitsevõimet.”

“Venemaa kallaletungiga kogu Ukrainale 24. veebruaril 2022, ärkasime me uues maailmas. Miljonid ukrainlased on alates sellest kaitsnud päevast päeva enda elusid, oma vabadust ning Euroopa rahukorraldust Venemaa jõhkra agressiooni vastu. Meie seisame seejuures kindlalt nende poolel – diplomaatilise, rahalise, humanitaarse ja sõjalise toetusega. Ukraina peab olema olukorras, kus saab ennast kaitsta ja kindlustada endale tugeva positsiooni võimalikus rahuprotsessis. Selleks tahame meie ka edaspidi tema õigust enesekaitsele tuntavalt tugevdada ja tema kaitsevõimet parandada. See on ka meie parim enesekaitse siin Euroopa südames. Venemaa hübriidrünnakud on juba ammu suunatud ka meie vastu,” selgitavad rohelised. “Me toetame Ukraina, selle partnerite ja kõigi riikide erinevaid diplomaatilisi rahualgatusi, mis on usutavalt huvitatud rahust, mis lähtub põhimõttest: “Mitte midagi üle Ukraina ega ilma Ukrainata.” Seejuures kinnitame me ka õigust valida vabalt liitlasi ja toetame Ukrainat selle teel Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuseni. Putini kurnamissõjale tsiviilelanikkonna vastu vastame meie oma toetusega ülesehitustöödele ning panustamisega sellisesse põhitaristusse nagu soojavarustus, koolid ja haiglad.”

Annalena Baerbock ajakirjanike ees kommentaare jagamas

“Valitsusse kuuludes oleme me rasketel aegadel võtnud enda kanda vastutuse, oleme seda tehes kasvanud ning oleme valmis jätkama selle kandmist. Seda vastutust õigustame me aktiivse välispoliitikaga tugevates liitudes – tugeva Saksamaa heaks, rahumeelses Euroopas, stabiilses maailmas,” rõhutavad rohelised, kelle ridadesse kuulub teatavasti ka Saksamaa praegune välisminister Annalena Baerbock. “Euroopa Liit on rahu ja vabaduse, heaolu ja demokraatia garant. Euroopa Liit kui globaalse poliitika tegija seisab meie välispoliitika keskmes. Sest meil on rahvusvahelisel laval suurem kaal, kui me oma Euroopa partneritega ühiselt üles astume ja ühel häälel räägime. Üheskoos seisame me Ukraina poolel – nii kaua ja nii sihikindlalt, kuni ukrainlased taas rahus elada saavad. Rahu on enamat kui sõja puudumine. Rahu on elamine vabaduses, turvaliselt ja väärikalt. Meie tahame võtta vastutuse Euroopas kauakestva stabiilse rahukorralduse kujundamise eest, arvestades seejuures eriti Venemaaga piirnevate partnerriikidega.”

“Putini Venemaa kujutab endast praegu suurimat ohtu rahule ja julgeolekule Euroopas. Vaja on uut strateegilist vastasseisu selle tänase autoritaarse ja aina enam totalitaarse Venemaaga. Piiride vägivaldne muutmine ei tohi osutuda edukaks. Sest kui ühe agressori imperialistlikud ambitsioonid rahvusvahelisest õigusest üle sõidavad, siis on ohus rahu kogu maailmas. Meie toetume majanduslikele ja julgeolekupoliitilistele meetmetele, et hoida ära Venemaa sõjalist võitu, suurendades majanduslikku survet sellele režiimile ning hoides omaenda tegevusvõimekust. Meie seisame selle eest, et sanktsioone Venemaa vastu agressiooni ohjeldamiseks laiendataks, näiteks tuumatööstuse osas. Sanktsioonide rikkumise korral peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegutsema otsustavalt ning kohustama ka rahvusvahelisi partnereid neid järgima. Lisaks sellele tahame me uurida, mil määral, lisaks neilt saadavale tulule, saaks Venemaa külmutatud varasid juriidiliselt korrektsel moel Ukraina toetamiseks kasutada. Me ulatame oma käe neile venelastele, kes demokraatliku kodanikuühiskonna osana usutavalt sõja lõpetamise, rahu ja vabaduse eest seisavad. Valgevene demokraatlikku liikumist nii kohapeal kui eksiilis toetame me samuti nende võitluses Lukašenka diktatuuri vastu.”

“USA on Euroopa peamine partner globaalsetes kriisides ja konfliktides. Vaatamata kõigile erinevustele ja ebakindlusele USA tulevase suuna osas, seovad meid ühised väärtused, huvid ning ka sügavad kultuurilised, ajaloolised ja ühiskondlikud sidemed. Ka tulevikus jääme me USA jaoks usaldusväärseks liitlaseks. Samal ajal peame me tugevdama Euroopa suveräänsust, ühiselt ja sihikindlalt meie väärtuste ja huvide eest seisma ning poliitilisi erimeelsusi ausalt ja avatult arutama,” kuulutasid Saksa rohelised valimisprogrammis, mis avaldati muidugi juba jaanuaris, mil ei olnud veel päris selge, mida Trumpi administratsioon nüüd päriselt tegema hakkab.

Vasakpartei ja Wagenknechtiga kristlikud demokraadid koalitsiooni tegema ei hakka, sest nendega on maailmavaatelised erimeelsused liiga suured. Vaba Demokratlik Partei on vahepeal valitsuses olles marginaliseerunud. Pärast valimisi on nüüd seega valida kas koalitsioon erakonnaga Alternatiiv Saksamaale, kui saadakse parlamendis kahepeale kokku piisavalt kohti, või sotside ja rohelistega. Ukraina küsimuses on suurem ühisosa küll viimastega, aga paljudes teistes teemades jällegi mitte ning koalitsiooni tegemine praeguste valitsuserakondadega tähendaks, et kristlike demokraatide lubatud suur muutus jääb lubatust väiksemaks, valijad hakkavad kohe pettuma ja Alternatiiv Saksamaale saab üsna usutavalt väita, et ainus tõeline alternatiiv on tõesti nemad.

Kui kristlikud demokraadid ja Alternatiiv Saksamaale aga piisavalt kohti kokku ei saa, siis moodustatakse lõpuks tõenäoliselt ikkagi koalitsioon praeguste valitsuserakondadega. Sellisel juhul võib juhtuda, et oma ametisse jäävad edasi nii Pistorius kui ka Baerbock, aga Scholzi asemele tuleb Merz.

Vaata ka
Saksamaa valimiste lävel: kristlikud demokraadid
Saksamaa valimiste lävel: Alternatiiv Saksamaale