Saksamaal toimunud parlamendivalimistel kogusid enim hääli kristlikud demokraadid, kõige rohkem kohti sai juurde erakond Alternatiiv Saksamaale ja suurimaks üllatajaks osutus Vasakpartei. Sahra Wagenknechti Liidul jäi valimiskünnis napilt ületamata ja parlamendist langes välja ka Vaba Demokraatlik Partei. Sotsid ja rohelised kandsid suuri kaotusi, kuid säilitavad osaliselt oma mõju. Riigi poliitiline lõhestatus ilmselt süveneb.
Esialgsete tulemuste kohaselt said kristlikud demokraadid kokku 28,5% häältest ja parlamendis 208 kohta 630-st. Alternatiiv Saksamaale sai 20,5% häältest ja 152 kohta. Sotsid 16,4% häältest ja 120 kohta. Rohelised 11,6% häältest, 85 kohta. Vasakpartei 8,8% häältest, 64 kohta. Sahra Wagenknechti Liit 4,97%, Vaba Demokraatlik Partei 4,3% jne.
Tänu sellele, et Wagenknechti parteil jäi viieprotsendiline valimiskünnis ületamata (puudu jäi 0,028% häältest) on kristlikel demokraatidel ja sotsidel nüüd parlamendis koos napp enamus. Kristlike demokraatide juht Friedrich Merz teatas, et alustab sotsidega läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks.
Seni opositsioonis olnud kristlikud demokraadid rajasid oma valimiskampaania lubadusele tuua suuri muutusi, kuid ulatasid pärast valimisi kohe käe senisele võimuparteile, millele alles mõned päevad varem teravalt vastanduti. Mingis mõttes oli see sundvalik, sest Merz andis valimiskampaania lõpusirgel meedia ja teiste erakondade survel selge lubaduse, et ei moodusta nüüd mingil juhul koalitsiooni erakonnaga Alternatiiv Saksamaale. Minu arvates oli see viga.
Kristlike demokraatide programmiline ühisosa on kõige suurem just nimetatud erakonnaga. Parlamendis oleks saadud nendega kokku korralikult valitsemiseks piisav ülekaal. Koos sotsidega jääb see nii napiks, et koalitsioon hakkab paratamatult sõltuma üksikute saadikute erihuvidele vastamisest ja erikokkulepetest teiste erakondadega. See tähendab, et mingeid kiireid reforme ei tule, poliitilised ummikud jätkuvad, otsuseid ei sünni.
Tean, et ka kristlike demokraatide endi ridades on inimesi, kes ei ole sugugi rahul sellega, et see nüüd nii läks. Alternatiiv Saksamaale on küll omade puudustega, kuid lõpuks on vaja see erakond siiski nii või teisiti võimujagamisse kaasata.
Oluline faktor on seejuures ka Saksamaa enda poliitiline kaart. Alternatiiv Saksamaale kogus selgelt kõige rohkem hääli (vahemikus 34,5% kuni 38,8%) kõigil viiel liidumaal, mis asuvad endisel Ida-Saksamaal. Seal esinesid tugevalt ka Vasakpartei ja Sahra Wagenknechti Liit. Seevastu oleksid langenud üksnes Ida-Saksa häälte põhjal nüüd parlamendist lisaks liberaalidele välja ka rohelised. Kristlikud demokraadid ja sotsid said nendel viiel liidumaal kokkuvõttes kahepeale vähem hääli kui Alternatiiv Saksamaale üksinda.
Just sel aastal tähistatakse Saksamaa taasühinemise 35. aastapäeva, kuid poliitiliselt on kaks Saksamaad nüüd järjest enam lahku kasvamas. Praegu avanes sisuliselt võimalus nende poliitiliseks ühendamiseks, kuid Merz langetas teistsuguse valiku, mille tagajärjeks saab ilmselt olema Saksamaa sisemise poliitilise separatsiooni kasv. See on ka põhjus, miks tema enda erakonnas on eriti Ida-Saksamaal selle otsuse suhtes palju rahulolematust.
Selgelt kõige enam on valimistulemuste üle põhjust rõõmustada vasakparteilastel. Viimased valimiseelsed küsitlused näitasid, et nad saavad 7–8% häältest, saadi veidi rohkem. Saksamaa pealinnas Berliinis tõusti aga neljandalt kohalt esimeseks (neid toetas seal 21,8% valijatest) ning küsitluste kohaselt oldi riigis tervikuna esimene kõige nooremas, alla 25-aastaste valijagrupis, kus seda toetas iga neljas valija. Vasakparteist eraldunud Wagenknechti partei jäämine valimiskünnise alla tähendab tõenäoliselt ühtlasi selle hääbumist, mis aitab omakorda kaasa Vasakpartei tõusu jätkumisele.