18.–20. septembril 2026 toimusid Venemaa Riigiduuma, aga ka Pihkva oblasti seadusandliku kogu valimised. Ametlike tulemuste kohaselt võitis võimsalt võimupartei Ühtne Venemaa. Varasematel valimistel Pihkva oblastis suhteliselt tugevalt esinenud sõjavastane Jabloko ei pääsenud löögile. Täpsemalt öeldes: tõrjuti ennetavalt kõrvale.
Riigiduuma valimisel kogus ühemandaadilises valimisringkonnas nr. 150 ehk Pihkva oblastis 50,95% häältest Aleksandr Kozlovski (sünd. 5. mail 1973 Velikije Lukis), kes valiti esimest korda Riigiduuma liikmeks juba kümme aastat tagasi. Enne seda oli ta viis aastat Pihkva oblasti seadusandlikus kogus. Poliitilist karjääri alustas varem ettevõtlusega tegelenud mees 2010. aastal, kui ta valiti Velikije Luki linnavolikokku.
Kozlovski on võimupartei kohaliku haru juht. Euroopa Liit kehtestas tema vastu 2022. aastal vahetult enne täiemahulise sõja algust sanktsioonid seoses sellega, et ta hääletas Riigiduumas president Vladimir Putinile suunatud üleskutse poolt tunnustada Donetski Rahvavabariiki ja Luganski Rahvavabariiki, seega toetas ning viis ellu Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustanud poliitikat.
Euroopa Liidu sanktsioonide alla langesid korraga kõik 351 saadikut, kes olid Riigiduumas selle üleskutse poolt hääletanud. Samas hääletas 16 saadikut vastu, neist 14 erakonnast Uued Inimesed ja kaks võimuparteist Ühtne Venemaa, kuid aasta lõpuks kehtisid juba kõigi nendegi suhtes sanktsioonid, sest hiljem hääletasid nad Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud otsuste poolt.
Sõjapoliitika järjekindla kriitikuna on esinenud Venemaa poliitilisel maastikul erakond Jabloko, mille kandidaat Artur Gaiduk (sünd. 27. augustil 1965 Riias), kes elas kuni viienda eluaastani Kohtla-Järvel, kogus 2021. aastal Riigiduuma valimisel Pihkva oblastis 9,02% häältest. Kozlovskit toetas siis ametlike tulemuste kohaselt 38,68% valijatest. Tänavu ei saanud Gaiduk valimistel kandideerida, sest kohus mõistis ta kevadel süüdi “ekstremistliku sümboolika” demonstreerimises. Selliseks sümboolikaks loeti foto Aleksei Navalnõist (1976–2024), mille Gaiduk oli postitanud tema surmapäeval enda kontole sotsiaalmeedias. Lisaks väikesele rahatrahvile (1000 rubla ehk 11,5 eurot) kaasnes süüdimõistva otsusega keeld kandideerida valimistel.
Riigiduuma valimisel oli nüüd Pihkva oblasti valimisringkonnas Jabloko kandidaat agronoom Jevgeni Vassiljev (sünd. 19. juunil 1967 Oudovas), 1. järgu kapten reservis, kes kogus ametlike tulemuste kohaselt 6,14% häältest, jäädes sellega üheksa kandidaadi hulgas viiendaks. Teda toetas 15619 valijat. Samas keeldus aga kohalik valimiskomisjon tema usaldusisikute registreerimisest vaatlejateks häälte lugemisel. Seega ei saa olla kuidagi kindel selles, kui palju neid talle tegelikult anti.
Ühtne Venemaa, selle kandidaadid ning toetajad propageerisid nüüd agaralt e-hääletamist, kujutades seda mugava ja moodsa viisina hääle andmiseks. Jabloko aktivistid agiteerisid seevastu hääletama paberist hääletamissedeliga, leides, et siis on tulemusi raskem võltsida.
Venemaa Riigiduumas on 450 kohta. Neist pooled täidetakse ühemandaadiliste valimisringkondade kaudu, pooled läbi üleriigiliste parteinimekirjade. Jabloko katsed sellise nimekirjaga välja tulla tänavu blokeeriti, sest viimased valimiseelsed küsitlused näitasid nende reitingu järsku tõusu – paistis, et nende taha on koondumas sõjavastased protestihääled. Ühemandaadilistes ringkondades üritasid nad seada üles 135, aga valimistele lubati ainult 99 kandidaati. Valituks ei osutunud neist nüüd ametlike tulemuste kohaselt ükski.
Pihkva oblasti 26-liikmelise seadusandliku kogu valimisel jaotatakse pooled kohtadest samuti ühemandaadilistes valimisringkondades, pooled parteinimekirjade vahel. Viie aasta eest kogus Jabloko nimekiri 6,20% häältest, see andis siis ühe koha, mida täitis Gaiduk, keda nüüd kandideerima ei lubatud. Vahetult enne valimisi kõrvaldati Jabloko parteinimekiri kohtu otsusel nüüd ka nendelt valimistelt. Ühemandaadilistes ringkondades jäeti Jabloko 13-st kandidaadist alles kümme.
Protsentuaalselt kogus neist oma ringkonnas kõige rohkem hääli Jana Ivanova (sünd. 27. septembril 1987 Pihkvas), Jabloko kohaliku juhi Gaiduki asetäitja ning ühtlasi ka abiline oblasti seadusandlikus kogus. Ta kuulus nüüd Jabloko esitatud kandidaatide nimekirja nii oblasti seadusandliku kogu kui ka Riigiduuma valimisel, kuid valimistele neid nimekirju ei lastud.
Ivanova sai 11,54% häältest (1945 häält), tulles sellega oma ringkonnas kolmandaks Ühtse Venemaa kandidaadi ja kompartei kandidaadi järel. Enam-vähem samal tasemel esinesid ka mõned teised Jabloko kandidaadid. Nende häältesaagid:
Aleksei Kanišev – 10,92%, 1568 häält;
Jevgeni Vassiljev – 10,37%, 1816 häält;
Aleksandr Konašenkov – 9,76%, 2431 häält;
Nadežda Grigorjeva – 6,74%, 1201 häält;
Dmitri Šemetov – 5,91%, 1031 häält;
Konstantin Nekrassov – 5,02%, 860 häält;
Vera Rebrova – 3,90%, 796 häält;
Pavel Semerikov – 3,40%, 716 häält;
Roman Lavrentjev – 3,34%, 720 häält.
Kokkuvõttes saadi 5,37% kõigist ühemandaadilistes ringkondades ja 6,92% nendes ringkondades antud häältest, kus valimistel osales Jabloko kandidaat. Seega võib julgelt väita, et kui nende parteinimekirja ei oleks enne hääletamise algust valimistelt kõrvaldatud, osutunuks Jabloko esindaja taas valituks Pihkva oblasti seadusandliku kogu liikmeks. Seda hoolimata kõigist võimude poolt erakonna ja selle kohalike juhtide vastu rakendatud meetmetest. Just nii läks kõrvalasuvas Novgorodi oblastis, kus Jabloko nimekiri pääses valimistele ja kogus ametlike tulemuste kohaselt 6,38% häältest.
Selles ühemandaadilises ringkonnas, kuhu kuulub Petseri, Jabloko esitatud kandidaati valimistele ei lastud. Ametlike tulemuste kohaselt jagunesid seal hääled nii: Nadežda Vassiljeva (Ühtne Venemaa) – 51,27%; Pjotr Aleksejenko (Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei) – 15,96%; Ljudmilla Marinova (Liberaal-Demokraatlik Partei) – 10,29%; Aleksandra Radion (Uued Inimesed) – 7,95%; Stanislav Tatarinovitš (Õiglane Venemaa) – 7,72%; Marianna Svistunova (Pensionäride Partei) – 6,81%.
Ühtse Venemaa kandidaadid võitsid oblasti seadusandliku kogu valimisel ka kõigis teistes ühemandaadilistes ringkondades, nagu juba kahel eelmiselgi korral. Parteinimekirjade lõikes jagunesid kogutud hääled ja saadud kohad nendel valimistel järgmiselt: Ühtne Venemaa – 53,69%, kaheksa kohta; VFKP – 13,38%, kaks kohta; LDPR – 10,39%, üks koht; Uued Inimesed – 8,40%, üks koht; Õiglane Venemaa – 6,08%, üks koht; Pensionäride Partei – 3,72%; Venemaa Kommunistid – 1,50%; Rodina – 0,99%.
Seega on võimuparteil Ühtne Venemaa nüüd Pihkva oblasti seadusandlikus kogus 21 kohta 26-st. Viie aasta eest saadi 19 kohta. Pihkva kuberner Mihhail Vedernikov kuulutas tulemusi kommenteerides: “Üheskoos saavutasime kõige olulisema – näitasime üles kindlameelsust ja ühtsust siis, kui meilt seda kõige enam nõutakse. Sellega avaldasime otseselt toetust meie oblastile, riigile, rindel olevatele poistele ja meie presidendile.”
Olgu märgitud, et valituks osutus ka Eestiga seotud inimesi. Näiteks Aleksei Sevastjanov (sünd. 2. märtsil 1972 Tartus) on lõpetanud 1993. aastal Tartu Ülikooli. Pihkva oblasti seadusandliku kogu liige on ta juba alates 2007. aastast, kuulub erakonda Ühtne Venemaa. Sarnase taustaga inimesi on Eestiga piirnevates regioonides võimu juures teisigi.
Loe lisaks: Proaktiivne idapoliitika
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).