Olukorras, kus Eesti sotsid on juba peaaegu in corpore (Raimond Kaljulaidist kuni Jaak Allikuni) avaldanud toetust USA ja Iisraeli sõjalisele erioperatsioonile, tasub vaadata, milliseid avaldusi on teinud selles küsimuses Euroopa sotside peavool, suuresti hispaanlaste eestvedamisel.
Järgnevalt on toodud siin ära: 1. Prantsusmaa Sotsialistliku Partei avaldus 28. veebruarist, mil see sõda algas; 2. Euroopa Parlamendi sotside fraktsiooni avaldus 11. märtsist, mil seda teemat europarlamendis arutati; 3. Euroopa Sotsialistide Partei avaldus 19. märtsist, mil valmistuti järgnenud Euroopa Ülemkoguks.
Rünnakud Iraani vastu: eskalatsiooni ennetamine ja poliitilise perspektiivi avamine Iraani rahvale (Prantsusmaa Sotsialistlik Partei, 28. veebruar 2026)
Sotsialistlik Partei väljendab oma sügavat mure Iisraeli ja USA sõjaliste löökide pärast mitmete Iraani territooriumil asuvate objektide pihta, nagu ka Iraani režiimi otsuse pärast anda, vastusena sellele, lööke naaberriikide pihta, mis võib paisata kogu regiooni kaosesse ja vägivalda.
Pikki aastaid, ning alles hiljuti, on Teheranis võimul olev diktatuur toetunud massilistele repressioonidele (meelevaldsed vahistamised, riiklik vägivald, piinamised, hukkamised ja süstemaatiline hirmutamine), et vaigistada Iraani rahva legitiimseid demokraatlikke püüdlusi.
Surudes süstemaatiliselt maha kogu opositsiooni, on Iraani režiim takistanud igasugust rahumeelset poliitilist arengut, tekitanud Iraani ühiskonnas tunnet süvenevast ummikust ja meeleheidet. Kuid sõda ei saa olla poliitiline vastus Iraani rahva legitiimsetele vabadusepüüdlustele.
Sotsialistlik Partei kinnitab taas enda toetust Iraani inimestele, kes võitlevad vapralt enda põhiõiguste, vabaduse ja demokraatia eest. Iraani tulevikku ei saa jätta režiimile, mis represseerib omaenda rahvast, ega lasta võtta ära sõjalise vastasseisu kaudu võimude vahel. Vaja on rahvusvahelise üldsuse otsustavat mobiliseerumist, et teha lõpp repressioonidele, isoleerida vägivalla eest vastutajad, toetada Iraani rahva demokraatlikke püüdlusi ja luua tingimused poliitiliseks üleminekuks, mis võimaldab iraanlastel valida vabalt oma institutsioonid ja enda juhid.
Sellises kontekstis, mida iseloomustab juba niigi suur ebastabiilsus, kujutab jätkuv sõjaline eskalatsioon endast suurt ohtu Lähis-Ida stabiilsusele ja rahvusvahelisele julgeolekule, jättes tsiviilelanikkonnad taaskord avatuks sõja otsestele tagajärgedele.
Sotsialistlik Partei kordab, et kollektiivset julgeolekut ei saa hoida unilateraalsete sõjaliste aktsioonide ja tugevama õigusega, vaid on vaja austada rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. See on oluline tingimus selle jaoks, et saaks tekkida poliitiline lahendus, milleni jõudmist juhib Iraani rahvas ise.
Seistes silmitsi laiaulatusliku regionaalse konflikti ohuga, kutsub Sotsialistlik Partei üles de-eskalatsioonile, mis peab sisaldama järgmist:
- Rahvusvahelise diplomaatilise raamistiku kohene taaskäivitamine ÜRO egiidi all;
- Repressioonide lõpetamine Iraanis, kõigi poliitvangide vabastamine, islamirevolutsiooni valvurite kaardiväe laialisaatmine;
- Vabade ja demokraatlike valimiste korraldamine, rahvusvahelise kogukonna järelevalve all, mis võimaldaks Iraani rahval valida oma tuleviku;
- Repressioonide eest vastutajate ja nendega seotud organisatsioonide vastu suunatud sanktsioonide tugevdamine, mis hõlmaks ka nende varade konfiskeerimist;
- Tsiviilelanikkonna täielik kaitsmine rahvusvahelisele õigusele vastavalt;
- Usaldusväärsete läbirääkimiste taasalustamine, mis oleks suunatud tuumarelvastuse leviku tõkestamisele ja selle regiooni kollektiivse julgeoleku kindlustamisele.
Sotsialistlik Partei pöördub Iraani võimude poole üleskutsega lõpetada koheselt vägivald, mida rakendatakse omaenda elanikkonna vastu, ning vabastada poliitvangid, nende hulgas meie kaasmaalased Cécile Kohler ja Jacques Paris, keda Iraanis meelevaldselt kinni peetakse.
Prantsusmaa ja Euroopa Liit peavad pühenduma täielikult enda rollile poliitiliste ja diplomaatiliste kanalite uuesti avamisel. Seistes silmitsi laiaulatusliku konflikti ohuga, on demokraatiate kohustuseks sel tunnil hoida ära eskaleerumist ja kindlustada poliitiline lahendus, mis võimaldab Iraani rahval otsustada vabalt enda tulevik.
Euroopa Liidu peamine huvi on reeglitel põhinev ülemaailmne kord (Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsioon, 11. märts 2026)
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ütlused selle kohta, et Euroopa ei saa enam tegutseda olemasoleva rahvusvahelise korra kaitsjana, on vastuvõetamatud. Hetkel, mil rahvusvaheline õigus on enneolematu surve all, saadab selle kesksuses kahtlemine ohtliku signaali neile, kes üritavad seda avalikult õõnestada. Need sõnad peavad saama viivitamatult selgitatud ja parandatud.
Rahvusvaheline süsteem on täna tõesti silmitsi tohutu survega. Venemaa jõhker invasioon Ukrainasse, hävitustöö Gazas ning USA ja Iisraeli alustatud sõda Iraani vastu näitavad, et ÜRO põhikirja printsiipidele esitatakse väljakutseid üle maailma. Kuid just sellisel hetkel ei tohi Euroopa taganeda nendest reeglitest, mis loodi just selleks, et valitsema ei jääks tugevama õigus.
Rahvusvaheline õigus ei ole abstraktne ideaal. See on aluseks rahule, julgeolekule ja koostööle rahvaste vahel. See on ka aluseks Euroopa enda poliitilisele projektile, mis rajati pärast kaht maailmasõda arusaamisega, et jõudu peab ohjeldama seadus. Kuulutades, et Euroopa peab sellest raamistikust eemalduma, legitimeeritakse just seda loogikat, millele toetuvad autokraadid.
Koherentsus loeb. Euroopa ei saa mõista õigustatult hukka Vladimir Putinit rahvusvahelise õiguse rikkumise eest Ukrainas, jäädes samas vait, kui Donald Trump ja Benjamin Netanyahu eiravad neid samu reegleid. Rahvusvahelist õigust ei saa rakendada valikuliselt sõltuvalt sellest, kes on rikkuja.
Praegune sõda Iraani vastu illustreerib seda ohtu. Ükski demokraat ei toeta ajatollade repressiivset režiimi, mis on surunud jõhkralt maha omaenda rahvast ja destabiliseerinud seda regiooni aastakümneid. Kuid diktatuuri hukkamõistmine ei õigusta rahvusvahelise õiguse hülgamist. Sõjalised aktsioonid, mida viiakse ellu ilma ÜRO legitimatsioonita, süvendavad ebastabiilsust üle kogu Lähis-Ida ja õõnestavad just neid norme, mis kaitsevad tsiviilisikuid ja hoiavad globaalset julgeolekut.
Tagajärjed on juba nähtavad. Vägivald levib üle selle regiooni, tsiviilisikud maksavad kõige kõrgemat hinda ja majanduslik šokk hakkab jõudma kasvavate energiahindade ja globaalse ebastabiilsuse kaudu Euroopasse endasse. Kui Euroopa tahab jääda usutavaks rahu ja õigluse kaitsmisel, olgu see Ukrainas, Gazas või mujal, peab ta hoidma samu põhimõtteid ülal kõikjal.
Samal ajal peame me rääkima selgelt ka nendest poliitilistest jõududest Euroopa Liidu sees, mis normaliseerivad seda rahvusvahelise õiguse erosiooni. Euroopa Rahvapartei joondub järjest enam selle agenda järgi, mida edendavad Donald Trump ja tema paremäärmuslikud liitlased. Nad esitlevad ennast suveräänsuse ja patriotismi kaitsjatena, kuid on valmis õõnestama just neid samu rahvusvahelisi reegleid, mis kaitsevad Euroopa julgeolekut ja heaolu.
Euroopa peab valima teistsuguse tee. Meie globaalse rolli tugevdamine ei tähenda rahvusvahelise õiguse hülgamist; see tähendab selle kaitsmist suurema otsusekindlusega. Strateegiline autonoomia, tugevam diplomaatia ja usutav riigikaitse peavad käima käsikäes kindla pühendumusega multilateralismile, inimõigustele ning rahvusvaheliste organisatsioonide autoriteedile.
Euroopa Liit rajati ühele lihtsale, kuid võimsale ideele: tugevama õiguse asendamine õiguse jõuga. Ajal, mil seda põhimõtet üle kogu maailma vaidlustatakse, ei tohi Euroopa kõhelda. Meie kohustus on mitte hüljata neid reegleid, mis on aastakümneid rahu hoidnud, vaid kaitsta neid järjepidevalt, julgelt ja topeltstandarditeta.
See on tee tugevama ja rohkem usutava Euroopa poole maailmas.
Euroopa Sotsialistide Partei deklaratsioon Lähis-Ida kohta (19. märts 2026)
Austus rahvusvahelise õiguse vastu on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra nurgakivi. Rahu, stabiilsus ja majanduslik õitseng tagatakse kinnipidamisega rahvusvahelisest õigusest, ÜRO põhikirja printsiipidest ja riikide suveräänsuse võrdõiguslikkusest. Kuna rünnakud Lähis-Idas jätkuvad, peame me kordama üle, et ükski riik ei ole seadusest kõrgemal ning multilateraalsetest foorumitest mööda minnes riskeeritakse regioonis korratuse edendamise ja tugevama õiguse legitimeerimisega. Tuleb teha kõik võimalikud pingutused, et vaidlused lahendataks läbi diplomaatia, vastutustundlikult ja väljakujunenud rahvusvahelisi norme austades.
Sõda, mille USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril, kui tuumaläbirääkimised Genfis olid pooleli, on rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumine. Vaenutegevuse laienemine Lähis-Idas on viinud selles regioonis enam kui tuhande inimese tapmise ja suurte ümberasumisteni, enamik neist Iraanis ja Liibanonis. Selles regioonis peetavate sõdade hind inimestele on vastuvõetamatu. Kõige kõrgemat hinda maksvad tsiviilisikud, kaotatud elude, hävitatud kodude ning sellega, et kogukonnad on sunnitud suuremahuliselt ümber asuma. Kiiresti halvenev humanitaarolukord sunnib üha suuremat hulka inimesi turvalist paika otsides põgenema nii oma riikide sees kui ka üle piiride. See mitte üksnes suurendab inimeste kannatusi, vaid ähvardab ka stabiilsust laiemas regioonis ja omab tagajärgi, mis ulatuvad kaugele väljapoole Lähis-Ida, sealhulgas Euroopasse.
Samal ajal ei tohi me jätta märkamata seda, mis toimub Palestiinas ja eriti Gazas. Gazas on surnute arv jõudnud 72000 palestiinlaseni ning alates Iraaniga peetava sõja esimesest päevast on Iisrael sulgenud piiripunktid Gazasse, tõkestades veokite liikumise, mis viivad hädavajalikku humanitaarabi ja toidumoona. Hiljutine eskalatsioon Liibanonis järgneb kuid kestnud pingete kasvule, hoolimata 2024. aasta 27. novembri relvarahust, Iisraeli löögid Liibanonile jätkumas peaaegu igapäevaselt. Need teod kujutavad endast rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseid rikkumisi. Iisrael peab austama Liibanoni suveräänsust ja territoriaalset puutumatust ning Hizballah tuleb laiali saata. Liibanoni inimesi ei tohi vedada jälle sõtta, mis ei ole nende oma ja riskeerib pingete õhutamisega usugruppide vahel. UNRWA-l tuleb lasta jätkata enda tööd palestiinlastele elutähtsa abi andmisel. Me kutsume üles lõpetama ka kõik sõjalised operatsioonid ja asunike vägivald Läänekaldal ja Gazas.
Euroopa Sotsialistide Parteina mõistame me hukka need rünnakud ja igasugused unilateraalsed sõjalised aktsioonid, mida ei ole kiitnud heaks ÜRO Julgeolekunõukogu, ja mis, kõigile teadaolevalt, rikuvad rahvusvahelist õigust. Kõik osapooled, nende hulgas Iraan, USA ja Iisrael, peavad austama rahvusvahelist õigust. Me mõistame hukka ka Iraani vasturünnakud, mis õhutavad eskalatsiooni ning levitavad ebastabiilsust selles regioonis. Me väljendame oma solidaarsust nende rahvaste ja maadega, mida on tabanud selles regioonis Iraani rünnakud.
Meie seisukoht Iraani režiimi osas on selge: me oleme selle äärmiselt brutaalse totalitaarse režiimi vastu ja me seisame nendega, kes panevad vastu rõhumisele, võimendades demokraatlikke hääli Iraanis endas ja ka rahvusvaheliselt. Vastuseks Iraani režiimi jõhkratele repressioonidele on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid ametiisikutele ja organisatsioonidele, kes vastutavad inimõiguste rikkumise ning regiooni destabiliseerimise eest. Samal ajal tõstatab Iraani tuumaprogrammi jätkuv arendamine, vastuolus rahvusvaheliste kohustuste ja ebapiisava läbipaistvusega IAEA suhtes, tõsiseid muresid regionaalse ja globaalse julgeoleku pärast. Püüdlused edendada Iraanis demokraatiat ja toetada Iraani naisi saavutavad edu mitte pommitamise või vägivalla kaudu, vaid läbi püsiva majandusliku ja poliitilise toetuse.
Hoiak, mille võttis Pedro Sánchez ja mida on korranud teised progresiivsed juhid, nende hulgas Saksamaa asekantsler Lars Klingbeil, on selge: samu põhimõtteid tuleb rakendada järjekindlalt kõigi konfliktide puhul, ja meie ei hakka selles sõjas osalema.
Rahvusvahelise õiguse ülal hoidmine ei ole valiku koht; see on hädavajalik, et tagada regionaalne julgeolek, kaitsta inimväärikust ning hoida alal stabiilset ja jõukat reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Meie seisame kindlalt nende põhimõtete kaitsel ja mõistame hukka ja oleme vastu survele, mida avaldatakse liikmesriikidele või partneritele, kes keelduvad toetamast või osalemast sõjalistes operatsioonides, sest see on legitiimne seisukoht ja suveräänsuse väljendus.
Me kutsume kõiki osapooli üles austama täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust, sealhulgas tsiviilisikute kaitse ja humanitaarabi takistamata kohaletoimetamine, ning rõhutame, et naised peavad saama täielikult osaleda rahu- ja diplomaatilistest protsessides, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta. Euroopa Liit peab astuma kiiresti samme, et vastata nendele humanitaarvajadustele ja hoida ära edasist destabiliseerimist.
Euroopa Sotsialistide Parteina, teatame me järgmist:
- Me mõistame tugevalt hukka Iraani režiimi, mis surub vägivaldselt alla omaenda inimesi ja nende võitlust vabaduse eest, eriti naisi ja noori. Iraani inimesed väärivad seda, et nad saaksid elada vabana, rahus ja õigusega määrata ise enda tulevik.
- Me kutsume üles lõpetama koheselt igasugune sõjategevus ning pühenduma kindlalt diplomaatilistele kanalitele ja regionaalsetele mehhanismidele de-eskaleerimiseks kõigi osapoolte poolt.
- Humanitaarkriis Lähis-Idas on jõudnud enneolematu tasemeni. Me kutsume kõiki osapooli ning rahvusvahelist kogukonda kindlustama tsiviilisikute kaitset, eriti naiste ja tüdrukute, kellel on humanitaarkriisides kõrgendatud risk kogeda soopõhist vägivalda, aitama kaasa humanitaarabi takistamatule kohaletoimetamisele ja hoidma ära edasist eskalatsiooni. Me kutsume kõiki osapooli järgima rangelt rahvusvahelist humanitaarõigust, eraldi öelduna Genfi konventsiooni.
- Kõigi nende konfliktide keskel ei tohi me kaotada silmist sõja hinda inimestele. Tsiviilisikud kannatavad jätkuvalt vägivalla tagajärgede all ja tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas koole ja haiglaid, ei tohi kunagi käsitleda lahinguväljadena või rünnata. Austus rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu, sealhulgas tsiviilisikute ja elutähtsate teenuste kaitse, on inimelu ja väärikuse kaitsmiseks asendamatu.
- Me mõistame hukka USA relvajõudude rünnaku, mis tabas Iraanis tütarlaste algkooli ja tappis 165 noort tüdrukut, nagu kinnitas ÜRO. Me oleme löödud selle sõja mõjust inimestele. Gazas, Läänekaldal, Iraanis ja Liibanonis maksavad nendes konfliktides vastuvõetamatut hinda lapsed. Liiga paljud on kaotanud oma elu, oma kodu või oma lapsepõlve. Iga lapse elul on ühesugune väärtus ja iga laps väärib rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt samasugust kaitset.
- Me anname jätkuvalt oma täieliku toetuse ja solidaarsuse meie Iraani kurdide sõsarparteidele ja liikumisele Naine, Elu, Vabadus, mis on tugev ja vastupidav vastupanu väljendus.
- Me väljendame austust Iraani naiste ja tüdrukute vaprusele, kes seisavad jätkuvalt vabaduse ja võrdõiguslikkuse eest peetava võitluse esirinnas. Nende võitlus soopõhise rõhumise ja riikliku vägivalla vastu kujutab endast tugevat demokraatlikku liikumist, mis väärib jätkuvat rahvusvahelist solidaarsust ja toetust.
- Iraani tulevik kuulub selle rahvale. Igasugune demokraatlik üleminek Iraanis peab olema rajatud inimõigustele, võrdõiguslikkusele, pluralismile ja demokraatiale.
- Me kinnitame taas enda solidaarsust Liibanoniga ning tervitame ja toetame valitsuse püüdlusi teha relvituks Hizballah ja tugevdada riiklikke institutsioone, kuid toonitame, et Iisraeli rünnakud Liibanonile riskeerivad nende Liibanoni riiklike institutsioonide püüdluste õõnestamisega ja rikuvad rahvusvahelist õigust.
- Liibanoni territoriaalset puutumatust ja suveräänsust tuleb austada ning Iisraeli poolt valge fosfori kasutamine ründerelvana Lõuna-Liibanonis on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik. See on vastuvõetamatu. Iisraeli tegevus, mis destabiliseerib seda regiooni ja omab kohutavaid tagajärgi tsiviilisikute eludele, tuleb hukka mõista.
- Hormuzi väina sulgemine Iraani sõja tulemusena on viinud suurte häireteni globaalses energiajulgeolekus ja tarnetes. Euroopa peab vähendama enda haavatavust energia ebakindlusele ja sõltuvust kütuse importimisest, mille saab muuta poliitiliselt Euroopa huvide vastu kasutatavaks relvaks, tugevdades enda strateegilist autonoomiat oma ühisturu ja konkurentsivõime ja energiasiirde kiirendamise kaudu. See võib hõlmata mehhanisme hinna stabiliseerimiseks või ajutisi hinnalagesid erakorraliste turuhäirete ajal, majapidamiste sissetulekute ja nende ostujõu kaitsmist ning spekulatiivsete praktikate ennetamist ja majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist.
- Me oleme täiesti solidaarsed Küprose Vabariigiga ning tervitame solidaarsuse avaldamist läbi julgeolekuabi, mida liikmesriigid on pakkunud pärast seda tabanud rünnakuid. Tihe koostöö ja koordineerimine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel selliste mehhanismide kaudu nagu Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism ning militaarse toetuse mobiliseerimine on kriitilise tähtsusega. Euroopa Liidul on kollektiivne kohustus toetada liikmesriiki ebaseaduslike, väljast tulnud rünnakute vastu, ning see peab kaitsma oma piire, et hoida ära konflikti edasist ülekandumist teistesse Euroopa riikidesse. Euroopa Liit peab ka tugevdama meetmeid, et kaitsta Euroopa kodanikke, sealhulgas koordineeritud evakuatsioonide kaudu, kui vaja.
- Selline koordineerimine on äärmiselt oluline ka NATO liitlastega, nagu on näidanud rakettide tabamine Türgi õhuruumis. Tihe tähelepanu NATO-le jääb hädavajalikuks, et kindlustada euroatlandi ruumi julgeolekut ja kaitsta liitlasriikide territooriumi.
- Rahvusvaheline kogukond peab pöörama jätkuvalt suurt tähelepanu konfliktile Iisraelis ja Palestiinas ning võtma Iisraeli valitsuse vastutusele selle jätkuvate rünnakute pärast Palestiina rahva vastu ja nende maa ebaseadusliku annekteerimise pärast; seda ebaõiglust ei saa unustada teiste kriiside pärast selles regioonis. Selle hooletusse jätmine oleks tragöödia Palestiina rahvale ning tõsine tagasilöök rahule ja stabiilsusele selles regioonis. See süvendaks Palestiina rahva kannatusi ning nende õiguste eiramist.
- Me seisame oma Euroopa diplomaatilise korpuse ja relvajõudude liikmetega, kes on lähetusel Lähis-Idas, toetades nende tööd dialoogi, julgeoleku ja rahuvalve edendamisel, pakkudes samas hindamatut abi kõigile Euroopa kodanikele, kes nendel keerulistel aegadel selles regioonis viibivad.
- Me kutsume üles diplomaatilisele ja poliitilisele lahendusele, mis oleks rajatud rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja ÜRO põhikirjale, sealhulgas uuenenud püüdlustele kahe-riigi-lahenduse suunas, mis toetuks rahvusvahelisele õigusele ja vastavatele ÜRO resolutsioonidel, et teha lõpp sellele konfliktile ja humanitaarkatastroofile. Kõik osapooled peavad pöörduma tagasi läbirääkimiste laua taha. Me mõistame hukka ebaseaduslikud rünnakud ning ähvardused Iraani poolt, kuid ühele ebaseaduslikkusele teisega vastamine ei saa olla tee edasi.
Me jääme pühendunuks selle regiooni pikaajalisele stabiilsusele, mis tuleb saavutada de-eskaleerimise, diplomaatilise dialoogi ja rahvusvahelise õiguse austamise kaudu. Me kutsume üles pidama neid dialooge ÜRO raamistikus. Vaatamata käimasolevale sõjale Iraanis, kinnitame me üle enda vankumatut solidaarsust Ukrainaga vastakuti seismisel Venemaa jätkuva agressiooniga. Euroopa Liit peab hoidma ja tugevdama enda sanktsioonide režiimi Venemaa vastu, kindlustades täieliku rakendamise ja sulgedes kõik allesjäänud augud. Me kutsume kõiki liikmesriike üles täitma oma lubadusi Ukrainale rahalise ja humanitaarabi jätkamise ning ka sõjalise varustuse jätkuva tarnimisega.