Küsitluste kohaselt arvas jaanuaris 31% sakslastest, et praegune liidukantsler Olaf Scholz saab oma tööga hakkama hästi. 64% leidis seevastu, et halvasti. Kolm aastat varem, kui ta oli vaevalt kuu aega ametis olnud, olid vastavad numbrid 65% ja 17%. Negatiivsed hinnangud saavutasid ülekaalu 2023. aasta augustis ning aasta tagasi oli tema reiting juba isegi madalam praegusest.
Viimaste küsitluste kohaselt kavatseb nüüd Scholzi juhitavaid sotsiaaldemokraate toetada 15–16%, koos nendega valitsusse kuuluvaid rohelisi 13–14% valijatest. 2021. aastal toimunud valimistel said sotsid 25,7%, rohelised 14,7% häältest. Toetajaskonda on kaotanud valitsuses olles seega eelkõige just sotsid. Nende languse sügavust näitab see, et nüüd prognoositavast väiksema osa häältest korjasid nad parlamendivalimistel viimati aastal 1887, mil sotsiaaldemokraatlik liikumine oli alles muutumas suureks poliitiliseks jõuks.
SPD langus ei tähenda seda, et vasakpoolsus oleks Saksamaa poliitikast kadumas. Valdav osa sotsides pettunute häältest on liikumas nüüd Vasakpartei ja sellest eraldunud Sahra Wagenknechti Liidu taha, mida Wagenknecht ise määratleb vasak-konservatiivsena. Kui jätta kõrvale sisepoliitilised erimeelsused, siis välispoliitika osas väljenduvad nende kolme erakonna programmilised erinevused üsna selgelt ka Ukraina küsimuses. Vasakpartei ja Wagenknecht nõuavad Ukrainale relvade tarnimise lõpetamist, tingimusteta relvarahu ja sõja kiiret lõpetamist läbirääkimiste kaudu. Nende tonaalsus on selles osas küll veidi erinev, kuid poliitika sisuliselt sama.
Sotside trump on kaitsepoliitika
SPD rõhutab oma valimisprogrammis, et Saksamaa seisab kindlalt Ukraina poolel, kuid samal ajal hoolitseb liidukantsler Olaf Scholz selle eest, et see sõda ei eskaleeruks otseseks konfrontatsiooniks NATO ja Venemaa vahel. “Rahu ja vabadus ei ole iseenesestmõistetavad. Neid tuleb ehitada, kindlustada ja kaitsta. Seda sõda Ukraina vastu meile kohutaval moel näitas. Juba Willy Brandti kantsleriks olles kehtis [Brandt oli SPD juht aastatel 1964–1987, liidukantsler aastatel 1969–1974]: rahu on võimalik hoida vaid jõupositsioonilt lähtudes. Seetõttu on sõjaline jõud ja diplomaatia meie jaoks sama mündi kaks külge. Meie vastuseks liigestest lahti maailmale on selline kaitse- ja julgeolekupoliitika, mis võtab suurema vastutuse Euroopa kaitsmise eest. Meie kontinendi julgeolekut Venemaa eest peame korraldama meie,” märgivad sotsid.
Eeltoodust tulenevalt tahavad sotsid suurendada veelgi investeeringuid riigikaitsesse ja lubavad tagada tulevikus kaitsekulude püsimise tasemel vähemalt 2% SKP-st. “NATO on transatlantilise partnerluse kandev alus ja Euroopa julgeolekule asendamatu. Samal ajal peame me arvestama sellega, et Washington ei hakka enam kandma peamist koormust Euroopa kaitsmise eest. Otsused avada uus [NATO merejõudude] Läänemere juhtimiskeskus Saksa mereväe kaudu Rostockis, arendada uusi kaugmaarelvi (European Long-Range Strike Approach, ELSA) koostöös meie Euroopa liitlastega ja Euroopa õhutõrjeinitsiatiivi (European Sky Shield Initiative, ESSI) alustamine, näitavad, et me oleme valmis võtma enda kanda suurema vastutuse selle kaitsealliansi eest,” rõhutavad sotsid.
“USA keskmaa-relvastuse paigutamine Lääne-Saksamaale on reaktsioon praegusele julgeolekuolukorrale. Samal ajal jääme me pühendunuks relvastuskontrollile ning jätkame selles osas konstruktiivsete lähenemiste arutamist NATO raames. Selle geograafilise asukoha tõttu Euroopas tuleb Saksamaad arendada jätkuvalt keskse logistikasõlmena, mis võimaldab NATO-l kiiresti ja koordineeritult vastata julgeolekupoliitilistele väljakutsetele Euroopas. Brigaadiga Leedus paigutame me nüüd esimest korda Saksa võitlejad alaliselt välismaale. Sellega näitame oma liitlastele NATO idatiival, et nad saavad meie peale kindlad olla,” selgitavad nad samas. “Pidades silmas muutunud julgeolekupoliitilist olukorda, kavatseb SPD viia sisse uue, paindliku kaitseväeteenistuse. See uus kaitseväeteenistus peab baseeruma vabatahtlikkusel ja olema orienteeritud Bundeswehri vajadustele. /—/ See uus kaitseväeteenistus on mõeldud peamiselt jätkusuutliku reservi ülesehitamiseks.”
SPD ridadesse kuulub ka praegune kaitseminister Boris Pistorius, kes on erinevalt Scholzist üks Saksamaa populaarsemaid poliitikuid. Sügisel spekuleeriti, et temast võib saada nendel valimistel SPD kantslerikandidaat, kuid Pistorius otsustas loobuda Scholzile väljakutse esitamisest. Tõenäoliselt tõuseb ta SPD juhiks aga pärast neid valimisi, kui Scholz valimistel lüüa saamise tõttu tagasi astub. Välistatud ei ole ühtlasi ka võimalus, et ta jätkab siis kaitseministrina, kuid juba kristlike demokraatide poolt juhitavas koalitsioonis.
“SPD on pühendunud selgelt ukrainlaste diplomaatilisele, sõjalisele, rahalisele ja humanitaarsele toetamisele nende võitluses rahvusvahelist õigust rikkuva Venemaa agressiooni vastu – nii kaua kui vajalik. Me toetame selgesõnaliselt Saksamaa kahepoolset julgeolekulepingut Ukrainaga. Ukraina peab saama pidada võimalikke läbirääkimisi Venemaaga samalt tasapinnalt. Venemaa dikteeritud rahu Ukraina arvelt meie ei aktsepteeri. Läbirääkimisi üle ukrainlaste peade ei tohi toimuda. Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus peavad jääma alles,” rõhutavad sotsid oma valimisprogrammis. “Ukraina kaitsmiseks ning rahu kindlustamiseks Euroopas toetab SPD Ukraina relvajõudude väljaõpetamist ning relvade ja varustuse tarnimist ettevaatusega ja kaalutletult. Sest meie jaoks on oluline, et Saksamaa ja NATO ise sõja osapoolteks ei muutuks. Sellest tulenevalt seisame me liidukantsler Olaf Scholzi otsuse taga mitte tarnida Bundeswehri ladudest tiibrakette Taurus.”
“Tsiviiltoetus Ukrainale on hädavajalik. Sest küsimus, kas Ukraina suudab pidada vastu Venemaa agressioonisõjale, sõltub ka sellest, kui vastupidav on tsiviilelanikkond. Tugev ühiskond vajab toimivat energiavarustust ja toimivaid haiglaid. Seda teab ka Putin, kui ta teadlikult tsiviiltaristut pommitada laseb. Siin tahame me seega jätkuvalt abi anda ja aidata Ukraina inimestel neist rasketest aegadest läbi tulla,” teatavad nad samas.
“Me tervitame eriti rahuinitsiatiive, nagu neid on algatanud Ukraina president Zelenski. Ka globaalse Lõuna riikide jõupingutusi sõja lõpetamiseks hindame me üldiselt positiivselt. Diplomaatia ja dialoog jäävad meie jaoks peamisteks instrumentideks, millega lahendada rahvusvahelisi konflikte. Need algatused suurendavad survet Putinile ning hoiavad au sees rahvusvahelist õigust. Kõiki võimalusi õiglase ja kestva rahu saavutamiseks tuleb uurida. Ukraina suveräänsus ja selle legitiimsed julgeolekuhuvid peavad saama nendel läbirääkimistel alaliselt garanteeritud. Saksamaa peab olema valmis mängima konstruktiivset rolli vahendamisel ja rakendamisel. Meie pikaajaline eesmärk on toimiv julgeoleku- ja rahukorraldus Euroopale. Meie jaoks pakub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) olulist platvormi, et jagatud julgeolekut Euroopas edasi arendada,” märgivad sotsid.
“Imperialistlik sõda Euroopas tuumariigi Venemaa poolt teeb selgeks, kui oluline on see, et me töötaksime ka tulevikus intensiivselt uute lähenemistega usutava relvastuskontrolli ning desarmeerimisalgatuste elluviimiseks. Meie sihiks jääb tuumarelvavaba maailm. Sellest tulenevalt toetame me algatusi öelda kogu maailmas lahti tuumarelvade esimesena kasutamisest (No First Use, NFU). Seetõttu oleme ka pühendunud uue START-lepingu hoidmisele, täitmisele ja laiendamisele, et piirata strateegilist tuumarelvastust,” seisab sotside valimisprogrammis.
Rohelised lubavad aktiivset välispoliitikat
“Geopoliitiline jõutasakaal maailmas muutub kiiresti – ja seda mitte alles tänasest. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast ohtu Euroopa rahukorraldusele ning meie demokraatiale tervikuna – seega on Ukraina toetamine ka meie parim enesekaitse. Nagu olid meie jaoks olemas meie Euroopa naabrid, nii et me Saksamaal taasühinenult Euroopa südames rahus elame, oleme ka meie seda oma naabritele. Ühiselt tuleb meil kindlustada uuesti rahu ja vabadust. Koos kõigi nende paljude riikidega üle kogu maailma, kes teavad sarnaselt meile, et parim kaitse on seismine reeglitepõhise maailmakorra eest,” märgivad oma programmis rohelised.
“Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on ka rünnak Euroopa rahukorralduse vastu – ja sellega ka meie rahu, vabaduse, demokraatia ja inimõiguste aluse vastu. Neid väärtusi peame me tugevas Euroopas ja tugevas transatlantilises alliansis (NATO) kaitsta ja hoida suutma. Julgeolekut mõistame me lähtudes igast üksikisikust, kelle väärikus ja vabadus seisab meie poliitika keskmes. Seetõttu on rahu enamat kui sõja puudumine. Rahu loob ruumi vabadusele ja heaolule, osalusele ning enesemääramisele,” rõhutavad rohelised. “Venemaa kallaletung Ukrainale näitab selgelt, et rahu, vabadus ja demokraatia ei ole iseenesestmõistetavad. Neid tuleb ikka ja jälle uuesti kaitsta ning tugevdada. Rahu eeldab just sellistel aegadel diplomaatiat ja koostööd, nagu ka vastupidavust ja kaitsevõimet.”
“Venemaa kallaletungiga kogu Ukrainale 24. veebruaril 2022, ärkasime me uues maailmas. Miljonid ukrainlased on alates sellest kaitsnud päevast päeva enda elusid, oma vabadust ning Euroopa rahukorraldust Venemaa jõhkra agressiooni vastu. Meie seisame seejuures kindlalt nende poolel – diplomaatilise, rahalise, humanitaarse ja sõjalise toetusega. Ukraina peab olema olukorras, kus saab ennast kaitsta ja kindlustada endale tugeva positsiooni võimalikus rahuprotsessis. Selleks tahame meie ka edaspidi tema õigust enesekaitsele tuntavalt tugevdada ja tema kaitsevõimet parandada. See on ka meie parim enesekaitse siin Euroopa südames. Venemaa hübriidrünnakud on juba ammu suunatud ka meie vastu,” selgitavad rohelised. “Me toetame Ukraina, selle partnerite ja kõigi riikide erinevaid diplomaatilisi rahualgatusi, mis on usutavalt huvitatud rahust, mis lähtub põhimõttest: “Mitte midagi üle Ukraina ega ilma Ukrainata.” Seejuures kinnitame me ka õigust valida vabalt liitlasi ja toetame Ukrainat selle teel Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuseni. Putini kurnamissõjale tsiviilelanikkonna vastu vastame meie oma toetusega ülesehitustöödele ning panustamisega sellisesse põhitaristusse nagu soojavarustus, koolid ja haiglad.”
“Valitsusse kuuludes oleme me rasketel aegadel võtnud enda kanda vastutuse, oleme seda tehes kasvanud ning oleme valmis jätkama selle kandmist. Seda vastutust õigustame me aktiivse välispoliitikaga tugevates liitudes – tugeva Saksamaa heaks, rahumeelses Euroopas, stabiilses maailmas,” rõhutavad rohelised, kelle ridadesse kuulub teatavasti ka Saksamaa praegune välisminister Annalena Baerbock. “Euroopa Liit on rahu ja vabaduse, heaolu ja demokraatia garant. Euroopa Liit kui globaalse poliitika tegija seisab meie välispoliitika keskmes. Sest meil on rahvusvahelisel laval suurem kaal, kui me oma Euroopa partneritega ühiselt üles astume ja ühel häälel räägime. Üheskoos seisame me Ukraina poolel – nii kaua ja nii sihikindlalt, kuni ukrainlased taas rahus elada saavad. Rahu on enamat kui sõja puudumine. Rahu on elamine vabaduses, turvaliselt ja väärikalt. Meie tahame võtta vastutuse Euroopas kauakestva stabiilse rahukorralduse kujundamise eest, arvestades seejuures eriti Venemaaga piirnevate partnerriikidega.”
“Putini Venemaa kujutab endast praegu suurimat ohtu rahule ja julgeolekule Euroopas. Vaja on uut strateegilist vastasseisu selle tänase autoritaarse ja aina enam totalitaarse Venemaaga. Piiride vägivaldne muutmine ei tohi osutuda edukaks. Sest kui ühe agressori imperialistlikud ambitsioonid rahvusvahelisest õigusest üle sõidavad, siis on ohus rahu kogu maailmas. Meie toetume majanduslikele ja julgeolekupoliitilistele meetmetele, et hoida ära Venemaa sõjalist võitu, suurendades majanduslikku survet sellele režiimile ning hoides omaenda tegevusvõimekust. Meie seisame selle eest, et sanktsioone Venemaa vastu agressiooni ohjeldamiseks laiendataks, näiteks tuumatööstuse osas. Sanktsioonide rikkumise korral peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegutsema otsustavalt ning kohustama ka rahvusvahelisi partnereid neid järgima. Lisaks sellele tahame me uurida, mil määral, lisaks neilt saadavale tulule, saaks Venemaa külmutatud varasid juriidiliselt korrektsel moel Ukraina toetamiseks kasutada. Me ulatame oma käe neile venelastele, kes demokraatliku kodanikuühiskonna osana usutavalt sõja lõpetamise, rahu ja vabaduse eest seisavad. Valgevene demokraatlikku liikumist nii kohapeal kui eksiilis toetame me samuti nende võitluses Lukašenka diktatuuri vastu.”
“USA on Euroopa peamine partner globaalsetes kriisides ja konfliktides. Vaatamata kõigile erinevustele ja ebakindlusele USA tulevase suuna osas, seovad meid ühised väärtused, huvid ning ka sügavad kultuurilised, ajaloolised ja ühiskondlikud sidemed. Ka tulevikus jääme me USA jaoks usaldusväärseks liitlaseks. Samal ajal peame me tugevdama Euroopa suveräänsust, ühiselt ja sihikindlalt meie väärtuste ja huvide eest seisma ning poliitilisi erimeelsusi ausalt ja avatult arutama,” kuulutasid Saksa rohelised valimisprogrammis, mis avaldati muidugi juba jaanuaris, mil ei olnud veel päris selge, mida Trumpi administratsioon nüüd päriselt tegema hakkab.
Vasakpartei ja Wagenknechtiga kristlikud demokraadid koalitsiooni tegema ei hakka, sest nendega on maailmavaatelised erimeelsused liiga suured. Vaba Demokratlik Partei on vahepeal valitsuses olles marginaliseerunud. Pärast valimisi on nüüd seega valida kas koalitsioon erakonnaga Alternatiiv Saksamaale, kui saadakse parlamendis kahepeale kokku piisavalt kohti, või sotside ja rohelistega. Ukraina küsimuses on suurem ühisosa küll viimastega, aga paljudes teistes teemades jällegi mitte ning koalitsiooni tegemine praeguste valitsuserakondadega tähendaks, et kristlike demokraatide lubatud suur muutus jääb lubatust väiksemaks, valijad hakkavad kohe pettuma ja Alternatiiv Saksamaale saab üsna usutavalt väita, et ainus tõeline alternatiiv on tõesti nemad.
Kui kristlikud demokraadid ja Alternatiiv Saksamaale aga piisavalt kohti kokku ei saa, siis moodustatakse lõpuks tõenäoliselt ikkagi koalitsioon praeguste valitsuserakondadega. Sellisel juhul võib juhtuda, et oma ametisse jäävad edasi nii Pistorius kui ka Baerbock, aga Scholzi asemele tuleb Merz.
Vaata ka
Saksamaa valimiste lävel: kristlikud demokraadid
Saksamaa valimiste lävel: Alternatiiv Saksamaale